Drift on jumalast põnev spordiala. Kui arvad, et oled juba kõike näinud, näed tegelikult veel. Mõnusalt agressiivne, kiire ja mis peamine, pidevas muutuses!
Pakkisin oma nodi hotellis kokku (meeltesegaduses driftile kaasa võetud pintsak jäi ikkagi hotelli kappi) ja kihutasin rajale. Sõitjate trennieelne koosolek oli peagi algamas ja mõtlesin, et võiks mõned tundmatud kaugemad näod ka ülesse pildistada. Arvestades, milline unustaja ma olen.
Muidu trenn nagu trenn ikka. Hakati vaikselt tandemitele mõtlema ja harjutati neid. Mõned mehed lõhkusid natuke ka autosid, oma piiride kompamisega, aga ei midagi hullu. Raja lõpp vähemalt visuaalselt küll kellelegi väga meeltmööda polnud. Aeglane ja tehniline osa tekitas erilist peavalu turbomasinatele. Oma magusa boosti-ala otsimisega jõnksutasid nad pille nagu selles jenka tantsus. Huvipärast ronisin kohtunike torni ja mu kahtlused osutusid tõeks – raja lõppu sealt näha polnud. Küll paigutati sinna hiljem liputüdruk, kes siis kollase ja punasega vaheldumisi seal midagi vehkis. Aga noh, ega ma kõigest ka pea aru saama.
Kvalifikatsioon algas taas väikese koosolekuga ja olles 20 minutit ajagraafikust maas, hakati siis kohti eliminaatorisse jagama. Esiots väga üllatusi ei sisaldanud – Trelale kvallivõit, Rintanen teine ja Egle kolmas. Gvidole neljas positsioon, samal päeval 14. aastaseks saanud Iiri imepoiss, Shanahan, kuues.
See offtrack lõppes hetk hiljem seinas.
Meie poisid Kuvvas ja Lember vastavalt 21. ja 26. Suurtest nimedest peaks ära veel mainima Dmitri Illyuki 27. koha ja Felix Chitipakhovyani 24. koht. Illyuki sõit oli ka minuarust kergelt imelik, sest raja esimese osa sõitis vingelt aga lõpuosa jättis trennides näiteks mitmeid kordi läbimata. Felixi auto muidugi lihtsalt jamas ja rajaservast vaadates tundus paras võimlemine. Sama kehtis ka Kristaps Blušsi pilli kohta ja Max Tvardovskiy Nissan Skyline polnud samuti eriti teovõimeline.
Meie poiste tegemised polnud ka just punase vaibaga sillutatud, sest Raidul tekitas käigukast kahtlasi helisid ja Märdi viimasel hetkel pealepandud M´i mootor vajas harjumist. Küll aga sai Märt kohe TOP16 edasi, sest Blušsi E46 finaalideks koostööaldis polnud.
Kvalli parim Trela kustutas esimeses voorus Oskars Brediksi.
Supraga sõitev norrakas Ola Jaeger võttis meile tuttava Pöytälaakso peanaha.
Inglane Martin Richards võitis kohalikku Janis Lambertsit.
Hirmvõimsa ja veelgi kiirema E36´ga sõitnud Gvido lõpetas kiiresti kaugelt Itaaliast saabunud Fillipo Pirrini tegemised. Esimeses run´is sõitis ta lihtsalt pisikese MX5 eest minema aga jälitades olid mehel käed tööd täis, et poole aeglasemale saapamaa mehele mitte selga sõita.
Vents Pecaks sõitis Rintaneni vastu lihtsalt seina ja kerge jalutuskäik Juhale.
Christer Halverson sai jagu Pasi Kolisevast. Soomlase oskused ja stabiilsus vajavad veel kõvasti trenni.
Ivo Cirulis võttis kodupubliku rõõmuks võidu Chitipakhoviani vastu, kelle masin jupsis.
Rait Lemberi esimene sõit Piotr Wieceki taga lõppes korraliku offtrackiga otse publiku ees ja sellega oli ka see asi selge.
Kezis võitis omas paaris Kalashnikovi, kelle sõitu iseloomustab ka suur ebastabiilsus. Nii kaugele ei jõua.
Esimene omamoodi üllatuse lõhkas siis sünnipäevalaps 14. aastane Jack Shanahan, kes saatis asju pakkima ei kellegi muu, kui Dmitri Illyuki.
Minu selle võistluse vaieldamatu lemmik, Egle, näitas kohe esimeses sõidus, mida tandemites temalt oodata on. Arturs Mihailovs oli esimene ohver.
Trennides suurepärast minekut näidanud Alex Goloyvna läks edasi TOP16´sse. Arvatavasti auto tõttu ülimalt ebastabiilseid sõite teinud Tvardovsky sai puhkama.
TOP16 jätkus Jaegeri võiduga kvalli esimese Trela enda üle. Kerge üllatus, sest norrakas mingit imesõitu polnud näidanud.
Ingemars Jekabsons, kes esimeses ringis seljatas Kurenbin´i, sai samaga hakkama Gvido vastu! Viimase nägu boksi jõudes ja “uudiseid” kuuldes kõige õnnelikum just polnud.
Mängu sekkus ainsana sõiduta teise ringi pääsenud Märt Kuvvas. Vastaseks Halverson. Edasi kahjuks norrakas.
Egle järgmine vastane oli ukrainlane Golovyna. Pikka pidu mehel polnud. Edasi Janis.
Noor poiss Jack lõpetas Ingus Jekabsonsi tegemised. Jääme huviga ootama, mis sellest roosade põskedega (loomulikult) iirlasest tulevikus saab. Loodame, et Guiness maha ei murra.
Kezis läks sõdima Wieceki vastu. Kaotas.
TOP8 ja Juha Rintaneni vastaseks taas Wiecek. Soomlane “vakuutavasti” edasi.
Janis Eglite lapsi vist ei salli. Shanahani tähelend sai (oodatud?) lõpu.
Teistes paarides sai norrakas Jaeger jagu Cirulisest aga lätlaste rõõmuks Ingemars Jekabsons kustutas Halversoni tule. Seega, poolfinaalipaarideks Jaeger ja Jekabsons ning Rintanen ja Eglite.
Ütleme nii, et kui esimese paari tandemid olid lihtsalt hea tasemega siis see, mida Egle ja Juha kahepeale tegid, oli piisav põhjus, et sõita teise (lähi)riiki kogu seda tsirkust vaatama.
Esimene sõit, Egle kopeerib. Tuhanded kohale tulnud lätlased on ootusärevad, Egle on ikkagi nende põhimees. Lätikeelse kommentaatori hääletoon tõuseb ja sõnade atmosfääri paiskumise kiirus hakkab meenutama kuulipilduja turmtuld. Ja sealt nad tulevad! Olen valinud suurepärase koha ja see, mida ma näen, ei saa olla võimalik! Metsanuki tagant ei tule mitte üks auto väikese vahega teise ees, vaid kaks, nagu kokkuliimitud pilli! Kui nad poleks eri värvi, võiks arvata kurat teab mida! Sõrm pressib pildimasina päästikut nagu oleks mu elu kaalul ja fotokunsti tegemisest vaba silm jõllitab rajal toimuvat. No nii ei saa ju drifti sõita, see on hullumeelsus!
Vahin, suu ammuli, raja lõpuosa suurelt ekraanilt. Ah selline ongi TANDEM!? Mõtlen sekundi, kas ma USA´s Formula-D´s nägin midagi sellist? Tagasi reaalsusesse toob mind Rintaneni spotter, kes mu kõrval läbi mikrofoni Juhale tagasisidet annab. “Mitä ikinä teetkin, sun pitää olla ovessa kiinni!!!”, kostab mees (tõlge: misiganes sa teed, pead olema ukses kinni!). Ta nägu peegeldab keerulist olukorda, sest see oli olnud ulme.
Esimese paari võitja saab selgeks, kohtunikud saadavad finaali kuuevarbaliste tohutuks õnneks Jekabsonsi. Ja kuigi nende tandem on tasemel, taob mu pulss igati ausalt teise paari kasuks.
Õhk seisab. Süda peaaegu seisab. Pulss taob. Loogika puudub. Kontrollin kaamera valmidust nagu seniil, sest ma ei taha sellest ilma jääda. Ma ei suuda peas isegi välja mõelda, kumma poolt ma siis olen, sest mõlemad sümpatiseerivad tohutult. On kuulda, kuidas enimlevinud driftitoorikud BMW ja Nissan metsa taga põhjagaasiga kohalt võtavad. Tõstan fotoka palgesse nagu relva.
Juha on võtnud oma spotterit kuulda, ta on ukses! Lihtsalt on ukses! Fantastika! Ei ole lihtne poiss see soomlane!
Kõik ootavad. Kas tuleb Läti finaal või saab sinna meie põhjanaaber? Keegi ei tea, sest mõlemad tegid uskumatud sõidud kopeerides. Lihtsalt hullumeelne!
O M T !
Tegelt!? Miks pidid need mehed sattuma ühte eliminaatori tabelipoolde?? See kõik on ju lihtsalt finaalivääriline kraam. Tundub kohutavalt ebaaus aga nii see kord juba on.
Raske on taas keskenduda, kui tead, et kõik see võib korduda uuesti. Aga ma eksin. Ei kordu. Vaid kõvasti parem on! Ma ei teagi, mismoodi seda kirjutada. Panen parem seeria. See on kahe mehe entry kiirusel “OMG km/h”:
Mõelge ise mingid pildiallkirjad nendele, ma väga ei oska. Võib olla polegi vaja, üks pilt on tuhat sõna ja ma nii pikalt ei jaksa.
Saan aru, et vot selliste asjade ootuses-lootuses ma nendele driftidele roningi. Kõik muu on ajatäide.
Kuulen, läbi rahva röökimise ja pea täitnud sudu, Rintaneni spotteri juttu aga ei suuda sellest sõnagi mäletada. Tõstan kaamera taas silma-ette ja “laen” ära. Juha peab tegema imet, arvan.
Tundub, et teeb! Rahvas on pöördes, kohtuniketornis olev inglaste armaada naerab laialt. Usun, et seda nad tulid siia otsima!
Edasi finaali Juha.
Ütlen ausalt, minu nähtud rajaosa põhjal oleks ma andnud eelise Eglitele aga ma ei näinud raja lõppu ja kohe kindlasti pole ma kohtunik. Seega on meil finaalis Jekabsons ja Rintanen ning madalaimat poodiumiastet hakkavad omavahel arutama Egle ja Jaeger.
Kolmanda koha duell läheb nii nagu peab. Egle võtab oma ja mul on hea meel. See oleks olnud kuritegu, peale sellist poolfinaali, jääda poodiumilt välja. Lätlane õnneks on parem!
Võib olla olen ma natuke ülekohtune kui väidan, et Ingemarsi põhiline pinge jäi poolfinaali ja saavutatud finaalikoht juba täit rahuldust pakub. Tandemid on loomulikult korralikud aga päris seda emotsiooni, mida üks roheline BMW kuldse Nissani vastu pakkuda suutis, ei teki.
Kusjuures kumbki ei oma finaalis tohutut ülekaalu, seetõttu on väga põnev oodata, kes siis ikkagi võidab! Juha tiim ja häälekas toetajaskond on veendunud, et võitja võiks olla just nende poiss.
Trummipõrin! Kolmas – EGLE! Teine – JEKABSONS! Esimene – RINTANEN!
Rahvas juubeldab, sest võitjaid osatakse hinnata!
Olen rahul. Väsinud ja kergelt nälginud aga ma olin just näinud parimaid tandemeid siinkandis. Järgmine nädalavahetus on Kaunas. Peaks vist minema, emotsioon on laes.
