Bussijaama taga, pronkssõduri ees, seal olen mina, kõige kõvem mees. Mees sa ei tea…kui kiiresti ma driftin. Jah, jutt käib “Kesklinna Drift 2017” nimelisest üritusest, mis toimus 13.-14. mail, bussijaama taga, pronkssõduri vahetus läheduses. Ristisin selle täiesti omavoliliselt “Betoonlinna Driftiks”. Miks? Loe edasi.
Enne alustamist…Street klassi mehed – ma ei kirjutanud teist seekord, sest te ei sõitnud. Ma tean küll, et te olete väga tublid.
Lähme loo juurde. Hommik on igal driftimehel helge. Uued rehvid all, mootor tuksub, autod läigivad.
Ja siis algab päev. Kukutakse lööma. Lüüakse pedaal vastu põrandat, ja käib pabahh pabahh.
Lähedal asuva väeosa ajateenijad mõtlesid, et miinipildujad on kuumaks aetud, ning tulid värki lähemalt kaema.
Arti Kannisto lahendus auto aerodünaamiliste omaduste parandamiseks oli ilmselt leidlikuim lahendus meitemaal. Isegi lätlased võivad siinkohal ühe aeglase ja vangutava peaga aplausi teha.
Küll aga ei aidanud see kaasa sellele, et Eriks Ulassile lähedale sööstes rajale jääda. Jälle tuli appi “sõber” betoon, ning nullis selle katse. Seekord lausa nii kurvalt, et tuli kasutada pritsumeeste abi. Ei teagi kust see suits tuli – kas vihase juhi kõrvadest või kuskilt mujalt…
Paremini läks Mihkel Norman Tultsil, kes jõudis Ulassile lähemale. “Asjatundjad” ütleks siinkohal, et eessõitja autol on tagavedrustusega midagi viga…või on see lihtsalt nii võimas, et kisub vasta maad?
See hetk, kui autod peavad tagaosa teisele poole viskama, et järgmisse kurvi siseneda…Ohhh. Piltidel üks Ghosti poistest ja Karl Sander Lebbin
1989. aastal põles Heyopes (asub Walesis) rehvikuhi, kus oli umbes 10 miljonit rehvi. Põleng kestis kokku 15 aastat. VIISTEIST AASTAT!?!?!? (Päriselt ka, googeldage “Heyope tire fire”). Nad oleksid need rehvid pidanud eestlastele andma. Üks driftihooaeg ja tehtud.
Ja kui ma eelmine kord süüdistasin Birger Kiirendit osooniaukudes, siis seekord sai üks Ghosti poistest (tulge tehke järgmine kord mulle selgeks kuidas teil vahet teha) sellega veel paremini hakkama. Lubage esitleda: “Fifty shades of photographers”, brought to you by “Team Ghost”.
Mida tunneb mees, kelle auto on just maha põlenud? Kelle lootus võistlusel edasi osaleda on peaaegu, et null? Ma ei tea. Arti Kannisto teab. Mina tean, et rajaäärsed fännid tundsid kaasa. Väga. Pilt ehk midagi ütleb:
Kuna ma tundsin ka ise Artile väga kaasa, siis tegin ühe kiire detektiiviringi publiku seas. Leidsin süüdlased. Arti, ma arvan, et selle pusa järgi leiad selle, kellele arve esitada.
Aga Ghosti plikad olid ikka: :) :) :) :)
Mõni kõvem autofänn on juba ilmselt meeleheitel. Mida sa jahud? Driftipilte ka saab? Saab.
Henri Kalmist oli seekord oma autoga rajal. Uus aasta, uus disain. Paraku oli kellamees range ja vahepeal võetud 5 minutit, et väiksed parandused teha ja sõitu jätkata, ei olnud piisavad.
ProAM klassi võitis JÄLLE Simon Suvemaa, kes on seda hooaega alustanud väga vingelt. Teine võistlus, teine võit. Tubli!
MIS NÜÜD? Mis see on? Mida me näeme? On see…Arti…”My car burned down but my mechanics are the best” Kannisto? Jah, nii see on. Aplaus!
Mees suutis veel tandemites head sõitu teha, ning astus vastu Henri Kivimäele.
Ilmselgelt oli kohtunikel otsuse tegemine raske. Henri tegi otsust oodates väikse une. (Jah, tegelikult on see pilt siin teise eesmärgiga. Winkwink).
Mehed, teil on betoon sõna otseses mõttes p**sed minema pühkinud ja te ikka ronite vastu seina? Siit tuleb selle aasta järgmine drifti vanasõna: “Julge driftisõitja tagumik on betooni täis.”
Mida edasi, seda pingelisemaks. Koha eest TOP8s võistlesid Jarmo Luht ja Raivis Graudins.
Peale jäi seekord Luht.
Teiselt poolt tandemipuud lähenesid Mihkel Norman Tults ja Kristjan Klemets, kes võitlesid koha eest TOP4-s. Kusjuures…nüüd ma saan aru, kuidas neil Ghosti poistel vahet teha. Kas saad ka sina?
Kahjuks polnud Ghosti väiksed fännid oma “crash crash crash” silti veel ära peitnud ja külla tuli karma. Kahju, sest jõle pull oleks olnud tiimikaaslasi koos näiteks finaalis näha?
Nii juhtus ka Karl Sander Lebbiniga, kes jälitas TOP4 koha eest võideldes Arturs Miskinist ning paraku betoonis lõpetas. Juhtub ikka!
Vahepeal said üksteisele vastu astuda. Kert-Eigo Kulla ja Jarmo Luht. Seal taga, vaadake. Ei näe? Peske silmad puhtaks.
Okei okei. Autofännidele ka midagi. Siit paarist edasi Luht.
Ning…paramparaaa. Finaaltants. Mihkel Norman Tults vs. Jarmo Luht.
Trummipõrin, mootorimürin, kummivilin…
PRO klassi võitja on teie ees ja nime võite lugeda autolt:
Kokkuvõtteks: Veidi vähe seelikuid oli. Päriselt ka, see on otsene ja aus tagasiside korraldusmeeskonnale.