17. juunil peeti Pärnus Audru ringrajal maha käimasoleva aasta esimene riigisisene võidusõit, mis tõi rajale rekordarvu BMW 325 Cupi sõitjaid ja oli ka ainsaks vormelite etapiks sellel hooajal.
Tänu minu meeletule ebaõnnele, sain kogeda Pärnus pealtvaataja rolli esmakordselt üle seitsme aasta. Ebaõnnest pajatan veidi hiljem, sest esimesed asjad esimestena.
Alustame kvallidega. Vormelite ajasõitudes olid oodatult kiireimad mehed rajal Erko Vallbaum ja Toomas Kallasmaa. Mõlemad sõitsid küll Vormel Baltic võistlusklassis, kuid siiski totaalselt erinevate masinatega. Vallbaumi kasutada on eelmise põlvkonna Vormel Renault 2.0, mida käitab edasi küllalt standartne kaheliitrine mootor. Kallasmaa auto näol on aga tegemist päris õige kärts-mürts Vormel-3 klassi aparaadiga. Lisaks Balticule startisid ka Historic klassi vormelid, millest enamiku moodustasid Estoniad.
Erko Vallbaum
Toomas Kallasmaa
Jaak Kuul ja tema Estonia-21
Kereautode klasse oli esindatud kokku viis. Kiireim neist oli Baltic Open, mille ajasõidu kiireimaks osutus
Arunas Granskas Honda Civicul. Kaheliitristel näitas teistele koha kätte Uldis Timaks Opel Astral ja Super 1600 klassi nobedaim mees oli seekord Martin Seppam VW Golf II-ga.
Arunas Granskas
Uldis Timaks
Martin Seppam
BMW 325 Cupi sõitjaid oli seekord rajale kogunenud tervelt 17, mis on selle aastatuhande kindel rekord. Kaarte tuli segama kahekordne klassi meister Ruve Veski, kes rentis antud etapiks autot sõitmisest loobunud Urmas Koppelilt. Ruve enda masinat naudib noorteklassi debütant Tristan Viidas. Õiguse esikohalt startida võitles välja oodatult Raimo Kulli, kelle sabas napi vahega võõra autoga sõitev Ruve Veski.
Raimo Kulli
Ruve Veski
Noorteklassi pole position läks Tristan Viidasele, kes edestas teise aja välja sõitnud Steven Puusti vaid 0,066 sekundiga.
Tristan Viidas
Steven Puust
Nüüd siis startide juurde. Seekord katsetasid korraldajad meie sõitjate jaoks midagi uut – lendstarte. Kuna kogemus sellise imeloomaga puudub suurel enamusel sõitjatel siis võis loota suurt segadust, kuid endalegi üllatusena möödusid peaaegu kõik stardid sujuvalt.
Esimena lendasid minema vormelid, kuid terav päike suutis täpselt õige nurga alt fooridesse paista, ning esirea mehed magasid stardi päris korralikult maha. Kallasmaa feilis Vallbaumist tugevamalt ja pidi konkurenti kaugelt püüdma hakkama. Tänu sellele pidi Kallasmaa päris korralikult punnitama, et esikohale jõuda. Pealtvaatajatele oli see parajaks maiuspalaks, sest palju sa ikka näed, kuidas mees oma autost igal meetril viimast välja pigistab. Teises stardis kordus sisuliselt sama stsenaarium, kui Kallasmaa pidi taas Renaultil kihutavat konkurenti rivi lõpust püüdma asuma. Eelviimasel ringil see tal siiski õnnestus ja kaks esikohta kindlustas mehele Eesti Meistritiitli.
Koos Balticutega startisid ka Historic klassi vormelid, millede roolitaga istusid legendaarsed kähkusõitjad. Ajasõidus kiirem olnud Kuul kordas mõlemas stardis esikoha väärilist sõitu ja seljatas kõik teised kaasvõistlejad. Teise kohaga pidi leppima Jaak Pipar, Taavi Krooni ees.
Taavi Kroon
Super 1600, Super B2000, Baltic Open ja Noored startisid kõik ühes puntras, kuna eraldi oleks rivid vägagi hõredad. Esimeses stardis tegi effektse õhulennu Super 1600 sarja piloot Armands Keišš, ning lõpetas sõidu esimeses kurvis, pakkudes väljasõiduga teravaid hetki väliskurvis seisnud fotograafidele. Ühele neist aga paistis hea pildi saamine olema olulisem enda turvalisusest, ning mees lõpetas Keišši Golf II esiklaasis.
Foto – Peeter Lumiste
Foto – Peeter Lumiste
Mõlema stardi absoluudi esikohad võttis leedukas Arunas Granskas, B2000 esikohad kuulusid Uldis Timaksile, Super 1600 kiireim mees oli mõlemas sõidus Martin Seppam ja noorteklassis puudus vastane Steven Puustile. Open klassis ühtegi maarjamaa meest polnud, B2000 ainsa eestlasena sõitev Roland Feodorov vaevleb juba teist hooaega pidevates tehnilistes hädades ja lõpetas viimasena, kuid tänu sõitjate vähesusele tähendas see poodiumil teist kohta. Super 1600 teine mees oli Eesti Meistrivõistluste suveräänne liider Raul Karu ja kolmandale kohale platseerus Meelis Annus.
Roland Feodorov
Raul Karu
Meelis Annus
BMW 325 Cupi stardid tõotasid tänu suurele osalejate arvule tulla põnevamast põnevad, kuid esikoha konkurentsis polnud Veskist Kullile päris vastast ja Kulli suutis mõlemad sõidud kindlalt lukku panna. Veski püsis küll liidri tempos, kuid ohtlikult lähedale tal jõuda ei õnnestunud. Mõlemas sõidus suutsid neli esimest meest ülejäänud riviga turvalise vahe sisse sõita, ent omavahel eesotsas päris terevaks ei läinud, kuigi pidevalt oldi üksteisele küllalt lähedal. Ka tagapool sõitnud kodanikud pidasid end küllalt viisakalt üleval, siiski mõne erandiga. Taavi Klooren lõhkus kiires kurvis väljasõiduga oma auto radiaatori ja oli sunnitud katkestama. Sedavõrd pika stardiriviga klassidelt oodatakse enamjaolt tohututes kogustes plekimõlkimisi, kuid tänu võrdsele tehnikale on järgi sõitmine küllalt keeruline ja iga pisemgi viga võib tähendada mitme koha kaotust. Seda demonstreeris suurepäraselt Kristo Krinpus, kes vaevles auto pidamisega terve päeva ja ei suutnud enda stardipositsiooni kaitsta. Sõideti viisakalt rivis väikeste vahedega, ning paistis, et enamus sõitjad mängivad eessõitja eksimuste peale. Üksikutel juhtudel kandis see strateegia isegi vilja. Oma ringraja debüüdi tegi Ruben Lend, kes on varem istunud Formula Student klassi masina roolitaga. Samuti proovis esimest korda BMW-ga kiiresti sõita varasemalt Super 1600 ja Vormel Baltic klassides võistlenud Teet Nurmeoja.
Taavi Klooreni vigastatud BMW
Kristo Krinpus
Ruben Lend
Teet Nurmeoja
Lisaks minule oli võistlustules ka teine Petrolheads.ee tiimi liige. Henri vaevles taaskord auto endaga ja tallegi üllatusena ei suuda ta uskuda kui palju tükke võib järjepanu katki minna või ära kuluda. Pidev jama tehnilise poolega viib igasuguse isu ja tuju kiiresti sõita, ning segab kirjeldamatult palju keskendumisvõimet. Esimeses sõidus lõppesid tema auto tagumised piduriklotsid, millest sõidu lõpuks jäi järgi oluliselt vähem kui vaja oleks.
Henri Kalmist
Need vist enam ei pidurda
Teiseks sõiduks aitas kaasvõistleja Peep Pihotalo Henri auto taas uute klotside näol liikuma, kuid mida ei olnud oli kiirus. Küll ei vedanud kurvist välja, siis libises sidur jne. Ühesõnaga meie telgi all on mingi troll, kes meie mõlema nädalavahetuse korralikult tuksi keeras. Õnneks suutis Henri sõiduga mõned kohad tagasi võidelda, et mitte lõpetada täitsa viimasena. Õhtul käis tema autojuurest läbi Albert Särg, kes on olnud mulle tugevaks toeks auto seadistamisel ja sama võivad väita suurem enamus Eesti ringrajasõitjaid. Tänu oma üüratule diagnostika- ja seadistamisekogemustele on Särg asendamatu heategija, kes suudab ka kõige suurema sasipuntra lahti harutada välgukiirusel liikuvaks rinkapüssiks. Lõppskooriks jäi vigane lambda tööd juhtiv andur, õhulugeja, ning veel posu pisiasju.
Mõtlik Henri
Nüüd siis lühidalt ka minu võistluspäevast. Kuna võistlusele eelnenud nädalavahetusel sai veel autoga viimaseid katsetusi käidud tegemas, mis lõppesid õnnelikult, arvasime, et nüüd on kõik kenasti valmis, et võistlusel korralik tulemus teha. Me ei saanud kahjuks veel rohkem eksida. Kuna võistluste välisel ajal sõites ei kasuta me samu rehve ja rattaid mis võistlustel, siis auto tegelikust kiirusest lootsime aimu saada alles esimeses vabatrennis. Viiendal ringil suutisin tempo tõsta enamvähem arvestatavale tasemele, kuid teadsin, et suudan enamat. Kahjuks lõpetas kuuendal ringil töölepingu õlipump, ning kiilus kapitaalselt kinni, mis langetas õlirõhu hetkega absoluutsesse nulli. Läbi kiire reaktsiooni suutsin suurimast katastroofist mootori päästa ja jäin nii nobedasti kui võimalik rajapervele puksiiri ootama. Boksi naastes hakkasime kiirelt troubleshootima, lootuses, et viga on ehk milleski elementaarses ja kiirelt eemaldatav. Kahjuks nii ei läinud ja surm õlipumbale sai konstanteeritud enne kvalifikatsioonide algust. Vabatrenni jäi meenutama ringiaeg – 1:02.251. Sellest oleks piisanud, et oma klassi ajasõit kinni panna. Sõidus suutis Seppam näidata paremat tempot viies ringiaja uude sekundisse.
Kättpidi mootoris nagu õige Ladamees…
Minu ja Henri ühine telkla
Jaanipäeva pikal nädalavahetusel lammutasime ataki saanud südame laiali ja defekteerisime korrektselt juba algselt aimatava õlipumba feilimise. Lisaks uuele pumbale said sisse ka uued saaled, et olla kindlamast kindel.
Peasüüdlane
Juba eeloleval nädalavahetusel astume uuesti lahingusse ja seekord ei lepi kehvema tulemusega kui esikoht. Kui kaardid õigesti mängin ja tehnika ning ilm lubavad, siis lähen kahtlemata püüdma ka Audru ringraja Super 1600 klassi rajarekordit. Praegu kehtiv kvalifikatsiooni rekord on juba eelmise aasta Summer Race võistlusest saati minu nimel, kuid ahne inimesena soovin ka sõidu sees sõidetud kiireimat ringi endale. Puudu on sellest vaid 0,3 sekundit. Virtuaalselt saab uudiseid lugeda ja mulle kaasa elada leheküljel www.facebook.com/AruveeRacingTeam
Peale kohalike sarjade on esindatud ka meie põhjanaabrid Camaro Cupi näol, mis kujutab endast 1200 kiloseid üle 400 hobujõuliseid toruraamil spetsiaalselt võidusõiduks ehitatud masinaid. Lisaks ameerika musklile tulevad kohale ka Soome Porsche GT3 Cupi masinad, mis õigele autohaigele küll tutvustust ei vaja. Samuti on kohal ka GT klass, kus oma Viperi on Ford GT vastu vahetanud Pertti Kuismanen. Oodata on tõeliselt tuliseid vastasseise ja kiireid ning möirgavaid rajapille. Niiet 9-10 Juuli kõik tõelised Petrolheadid Audrusse või muidu..
Lahinguväljal näeme, raisk!
