Kui Eduard Vahemets oma vana hainina AL Driftteami tõusvale tähele, Mihkel Norman Tultsile, maha müüs ja seda facebooki vahendusel kuulutas, hakkasid paljud teda pommitama küsimustega, et mis edasi. Ei saa ju olla võimalik, et Eesti tituleerituim drifter jääb tribüünile küüsi närima.
Ets on alati olnud tuleviku suhtes kidakeelne ja ei taha enne midagi kõva häälega välja hõigata, kuniks pole veel täpselt selge, mis saama hakkab. Smokehuntersi fännileht kergitas küll novembri alguses natuke saladuseloori, kuid ühtegi kindlat nime veel välja ei hõigatud.
Igatahes, siin ta nüüd on. Meie “DK” järgmine ohver, millest kevadeks peaks valmima sõitev driftiauto.
Osa Mustangi vedeleb garaaži nurgas hunnikus.
Täpsemalt on teie ees viienda põlvkonna Ford Mustang, aastast 2005. Tehasest veeres too üsna õnnetu olemisega isend välja V6 mootoriga, mille otsas oli automaatkast.
SH garaažis meeldib meestele oma elu keeruliseks teha, seega ei jää Mustangi aiste vahele mikimaal toodetud süda, vaid oma koha leiab juhi jalge ees BMW V8, mis omakorda turboga üle laetakse.
Esisild saab samuti erilahenduse, mis veel päris paigas ei ole, kuid tõenäoliselt poogitakse originaali asemele Wisefabi tükid. Originaal jäik tagasild säilib, kuid vahetatakse V8 isendi alt tulnud jupi vastu.
Hetkel on kere üsna nutuses seisus, kuid tegelikult on ära tehtud juba hunnik tööd. Harku Autokeskuses venitati avarii läbi mahakandmisele kirjutatud kere taas sirgeks ja salongi paigaldati turvapuur.
Kui nüüd puurist rääkida, siis ma ei ole ammu nii kena käekirjaga tükki näinud.
Keevitused on nagu roboti poolt tehtud ja torud väga kenasti painutatud.
Sellist skulptuuri on lausa kahju värvi alla peita.
Etsi kindel soov oli, et puuri peakaared ei toetuks tavalistele karpidele. Seepärast ongi toru otsad peidetud küljekarpidesse.
Kuna kere tõsteti sisuliselt pressi alt maha, siis on romula šaakalid mõne üsna suure ampsu niigi hekseldatud rümbast lisaks hammustanud.
Puudu on terve juhipoolne tagumine nurk, mis elab “elundidoonorina” edasi mõne teise Mustangi küljes. Mõnesmõttes ongi see vaeva veidi vähendanud, sest enamik autost valmib niikuinii klaasplastist.
Järgmisena loodame teile näidata seda projekti koos mootoriga ja kaugemas arengufaasis. Esialgne unistus on ta aprilliks sõitma saada, et jääks aega lastehaiguste raviks ja uue autoga harjumiseks.
PS. Loe järgmist osa siit – Hobuseravi Eesti moodi
