Ärev tunne on. Nagu foorumisse kirjutaks. Kunagi sai seda kole palju tehtud. Eesti Audi Klubi foorumis on tänaseni klubiliikmetele teema lugemiseks avatud. Olid ajad. Mina liitusin sealse foorumiga ca 2007, sest olin vennalt ostnud ära tema esiveolise Audi 90-ne. B3 kerel. Nö sportversioon siis Audi 80-st. Selline ta oli, punane, 20v dohc mootor, 5 käiku manuaal ja mõni üksik lisa. Esivedu, kahjuks. Aga siis ma ei teadnud nelikveo rõõmudest ja valudest ka mitte midagi.
Audi 200 seisukord enne ehituse algust.
Pagan teab, mis põhjusel, aga Audi värvkatet katval lakil on tekkinud imelikud laki mullid. Võib olla mingi aine kusagilt töökojast tuulega peale lennanud? Ei tea tõesti. 2025 ilmusid, lapiga pühkides ära ei läinud. Imelik on ju?
Aga ega tegelikult oli omajagu kahjustusi siin ja seal veel. Tüüpilised esitiiva roostetamised, karpide pool muresid jne. Midagi läbivat leidsime sõbraga ka kunagi, aga tegime sinna toona ise parandused. Selle kohta on maalrile info edastatud, auto ette näidatud ja eks siis tema vaatab, kus ja mis vaja teha on. Ma juba tean, et see ei jää viimaseks värvitööks. Küll kunagi teeb siis selle täieliku restaureerimise ka.
Mitu korda peab üht autot värvima?
Võiks vähemalt nii olla, et ei peagi. Aga videos mainisin üht avariid. Sõites 90km/h maanteel, sõitis, ülla-ülla, E39 BMW minu autole tagant sisse nii, et auto võttis nina kraavi poole. Õnneks jäin ratastele ja külg ees kuljetasime koos kaasreisijaga juhi uksega puu suunas. Vedas, et hoog rauges.
Avarii tagajärjed on järgmistel “kartuliga” tehtud piltidel näha. Ei paista nagu midagi hullugi ju. Aga juba 2011 aastal oli neid autosid õkva nii vähe, et kindlustusse pöördudes pakuti mäletamist mööda auto väärtuseks vaid 1500€ maksimaalselt. Kuid suurem tõenäosus oli juba siis, et auto läheb mahakandmisele. Stanged, stangeliistud, tagatuled – kõik asjad, mis valmistatud “unobtaaniumist” ehk polnud saada või siis olid liiga kallid.
BMW juht või õigemini juhid viskasid ilmselt tol õhtul liiku, et kumb kainem on, see rooli läheb. Ja eks oli tegi vist peale keeratud TDS-iga ka, et hoog ikka nii üles saadi. Inimtühjal teel. Mina ainuke auto ees. Kedagi vastu ei tulnud. Punane auto oli ilmselt nagu rätik härjale? Ja ega siis pole vaja seisma ka jääda. Sõidame avarii kohalt minema. Algas jaht BMW leidmiseks. Tiirutasin ise küll lähiümbruses, aga ei õnnestunud leida. Siis kribasin kell “öösel” Eesti Audi Klubi foorumisse, et sihuke asi juhtus ja vajusin ise väsimusest magama. Hommikuks olid esimesed vihjed postkastis.
Detektiiv Roland ja tema autosõbrad
Vihjeid sai käidud ka ise kontrollimas. Aga enamasti edastasin info siiski otse Politseile. Toona, kannatanu poolel olles, oli äärmiselt nõme kuulda, et: “Aitäh, anname vihjed avarii brigaadile edasi, menetlevad kui tagasi tööle tulevad”. Ise mõtled, et krt 4 päeva pärast tulevad, selleks ajaks on süüdlase auto juba värvitud võib-olla? Eks ma siis pressisin aina peale ja vihjeid ka laekus. Mõni täpne, mõni täiesti vale.
Info jälle Politseile, kes siis kõik vihjed ikkagi üle kontrollis ja lõpuks ikkagi minu autole otsa sõitnud punaste värvitriipude, katkise esiosaga BMW ühest garaažist üles leidsid. Võib vaid aimata, kui hea uudis see oli. Edasi oli juba suhtlus kindlustustega. Paar kokkulepet, et maksan pisut juurde, kui teevad ülevärvi. Käed löödud ja auto saigi uue värvkatte.
Milline on ajaraam auto valmimiseks ja miks see videos #jubalappes oli?
Jaanuaris
- autolt eemaldada klaasid, liistud, stanged jms
- tegeleda ka summuti, kolde ja üldiselt kõigega, mis vaja, et uus turbo paigaldada.
- vahejahuti otsimine või siis ka valmistamine, kui “rahakott” ei luba bolt-on lahendusi leida.
- tegeleda enne värvi saatmist paari elektriveaga, millest kuuleb järgmises episoodis.
- mootor maha võtta enne värvi viimist
- downpipe ja summuti valmistada, kinnitused, pütid, katid jne. Keevitus.
Päris palju tööd.
Veebruaris, kui auto värvis, siis:
- mootori osandamine
- alumise otsa tugevdamine
- vahejahuti otsimine või siis ka valmistamine, kui “rahakott” ei luba bolt-on lahendusi leida.
- katkiste liistude parandamine või asendamine, et need värvi saata
- ukse keskmiste ja alumiste liistude leidmine või paranduse lahenduse leidmine, kui “uusi ei leia”
- tellida veel puuduvad asjad: Blow-off, bensupump jms, sest originaalist jääb ilmselt niikuinii kohe väheks..
- turbo õlitorud paika panna pukis.
- plokikaas kontrolli ja “hooldusesse või remonti”(selgub lahtivõtmisel)
- kliimapumba remont (kolmas kord)
- väntvõlli otsaratta lahendus välja mõelda (räägin mõnes järgmises videos sellest).
Märtsis
- auto värvist tagasi – kokkupanek alga
- mootor peale
- turbo ja downpipe ümber kuumakaitsed + turbole kuumakott
- sumps värvida kuumakindla värviga
- põhja alla summutile kuumakaitseid vanade roostetanud plekkide asemele.
- pumbad, vahejahutid, cooleri torustik, vollad jms paika sättida.
- coiloverid alla ja paika kruttida
- pidurid vaakumi peale ümber ehitada + pidurite hooldus
- mootor käima ja seadesse
Aprillis
Seadistamine, testimine, “üllatustega” tegelemine. Viimase hetke majutus leida – mis sest ikka bronnida, kui “äkki ei jõua auto valmis”.
Mais
Tuli kolvile ja Austria poole udjama.
See oli plaan, kuidas aga päriselt läks?
Nagu ikka siin seal venib, ise ka masetsesin pisut vahepeal ja ei viitsinud alati garaaži minna. Lisaks tuli teade, et ei pruugi kohe veebruaris ikka saada autot keretöödesse viia – ühe teise projektiauto lisatööde pärast. Täiesti normaalne, et ka mujal tuleb üllatusi ette. Alguses mõtlesingi, et ongi jama ja no nüüd ju ei jõua ja läheb liiga kiireks aprillis või üldse mais.
Tegelikkuses polnud hullu veel midagi. Tulevastes episoodides näete, et tegelikult oli see isegi hea. Oi, palju head materjali on veel tulemas. Sain rahulikult toimetades võtta ära originaal õhufiltri kasti, turbo, kolde, downpipe jne. Tegelesin ka paari elektrimurega.
Mootoriruumi 3D skaneerimine ja OE summuti.
Popp värk või mis? Mul oli üks summuti spetsialist välja valitud ja ma mõtlesin, et ta siis tuleb ja hakkab oma torusid lõikuma ja neid kokku punktima mu juures. Aga mees tuli hoopis teiste mõtetega. Plaan oli tal siis skännida mootoriruum, turbo ja wastegate ning siis arvutis joonestaja teeb mudeli ning paigutab kõik asjad mõistlikult kapoti alla ära. Vinge värk. Kollektor tuleb roostevabast terasest.
Mees tuli, paigaldas mootorile palju peegeldavaid helkurtäppe, mis olid vajalikud selles protsessis ja sellisel süsteemil. Kalibreeris oma skänneri ja asus tööle. See konkreetne süsteem töötavat nii, et loeb neid täpikesi. Igal ajahetkel peab talle olema näha 4 täppi. Tulemuseks tekib arvutisse väga täpne, pilt skännitud esemest, ruumist vms. Justkui punktide pilv. See võimaldab modelleerimisel esemeid keerata ja paigutada vastavalt soovile nii, et kõik asjad ära mahuvad.
Kuniks modelleerimine käis, ma siis võtsin vana summuti alt ära, et olla valmis uue paigalduseks. Peaasi, et minu taga keegi ootama ei peaks. Audi oli disaininud summuti ilmselt ruumi kokkuhoiu mõistes kahe toru süsteemis. Turbo tagant läheb toru mootori külje pealt alla, sealt kaheks, mis ühendusid otse katalüsaatoritesse. Et ÜV-l pole mul kunagi gaasidega vist probleeme olnud, siis ma eeldan, et need veel töötasid.
Edasi läksid 2 kõrvuti toru originaalis keskmisse summuti pütti. See mädanes mul juba ammu-ammu ära ja sai asendatud otsetorudega, mis siis lõpuks jõudsid välja viimasesse koletu suurde ja raskesse summuti pütti. Need otsetorud ja Audi tehase torud olid äkki 2” läbimõõdus? 2.25” äärmisel juhul. Uus süsteem tuleb ilmselt 3” ja ühe toruga. Sedasi on odavam, aga oht on, et jääb liiga madalale. Summuti ehituse episood on täiesti eraldi postitus tulemas. Pilti sellest pole, kuid leidub liikuvat pilti videos küll. Kes veel näinud pole, läheb ja vaatab.
Avaldan juba praegu suured tänud kõigile, kes minu ja Petrolheads.ee tegemistele kaasa elavad. Olen üllatunud kui paljudele inimestele selline auto ehituse kajastamine siin väikeses Eestis korda läheb. Aitäh. Peatse kuulmiseni.