Tere. Mina olen Roland Kivitare. Ja ma olen auto entusiast. Aastaid olen proovinud sellest veast lahti saada, aga paistab, et see on võimatu. Ei aita ka vaesus periood. Ikka jõuad selle raharöövlist hobini tagasi. On see siis õnn või õnnetus? No ma ikka kalduks arvama, et õnnega võiks rohkem tegu olla. Eriti sellest hetkest, kui leiad enda ümber sarnaselt mõtlevaid inimesi, kel kah rahaga muud teha pole kui seda vähestki autosse loopida. Ja autotrippidel käia.
Tõstke käsi, paljud teist samamoodi endale seda hobi õigustavad, et “Ei no minu auto vähemalt hoiab hinda!”. Aga mine tea. “Kui oleks selle ca 2500€ investeerinud 2009. aastal S&P 500 indeksisse ja kõik dividendid uuesti reinvesteerinud, oleks see täna kuskil viie kohalise numbri juures. Mitte väike summa. Aga mitte ka ime.” Vaid pisut rohkem, kui auto tänapäeval ideaal seisukorras maksta võiks.
Rolandi Audi 200 ajalugu
Aga noh, mul ei ole nii palju seal indeksis. Mul on see õnnetu Audi 200 Quattro. Täpsemalt – 20. klapiline “sportsedaan”. Tänaste sport limusiinide eelkäija. Tehasest 162kW, riidest sisu, pisut lisavarustust, seltsiks kassett makk, 1 töötav kõlar, 5-käiku, pidev nelikvedu lukustatava tagadifriga, ameeriklast meenutav suur pagasiruum ja 4 kaevukaant ratasteks. Tõsilugu. Sedasi neid originaalvelgi kutsuti. No vaata ise.
Mingi 1-2 aastat peale ostu oli see auto veel selline kole peletis. Aga siin olid juba needsamad BBS RS veljed all, mis äsjanähtud videos SP Stuudiosse taastamisse said viidud. Pilte kahjuks “nooruspäevilit” alles pole – erinevate kõvaketastega on need ära kustunud.
Nende autode suur häda oli see, et Günther või Helga, emb kumb raamatupidamises ütles, et “Nicht Lakiert! Nein!” Ja nii nad päikese käes ära pleekisidki. Üks hetk oli asi ikka päris hull. Aga noorel nagamannil raha polnud, siis tuli käsitsi nühkida.
Auto kaudu leitud tutvused ja loodud sündmused
Olgu selle investeerimisega, kuidas on, siis üks on kindel. Mul ei oleks olnud tutvusi nende inimestega, keda praegu au tunda on. Ka siinne Petrolheads.ee seltskond, mis ju kah enamikus kõik Audiklubist alguse saanud on. Tomson, näed, õpetas seda suurt paati keeramagi kunagi. Lihtne, hakka vaid kesklinnast keerama ja oota kuni pööramine juhtuma hakkab. Kunagi ikka hakkab. Video: Eesti Audi Klubi talvepäevad 2012 – slaalom:
Kui poleks olnud Eesti Audi Klubis toimetamisi, siis poleks olnud ka lumiseid kiirendusvõistlusi kõigepealt Piibe maanteel, millest kasvas välja sõiduautode ja lumesaanide mäkketõsusu kiirendusvõistlus.
Praegu on terve sotsmeedia täis nii Läti, kui ka Austria ja Saksamaa sarnaseid võistlusi, aga meie tegime säärase ära juba 2014. Kuutsemäel. Uudistesse jõudsime ja puha. Oh, mis mälestused. Seda kõike sai suurema ja väiksema tiimiga erinevatel aastatel korraldatud.
Vana Audi 200 – kuulus ja kummaline
Kuivõrd müügimõtteid on aeg-ajalt ikka olnud, siis õnneks on Audi 200 täna (2026) alles ja aeg on see käsile võtta. Et siis hiljem sellega võimalikult palju sõita saaks – Eestis, Euroopas, kus iganes. Mitte, et varem auto vähe kilomeetreid saanud oleks. Ma olen sellega aja jooksul omajagu maha vuranud. Ma ses mõttes kehva autope*de, et ammu enam pole kirja pannud kui palju kupüüre on teel hoidmiseks kulunud või kui palju kilomeetreid läbitud on. Mälestused, need on siiski meeles ja neid on kogunenud siiski omajagu. Eredamatest näiteks see, et Sergei Zjuganov pildistas seda autot lausa Audi Eesti ajakirja jaoks ja mingil seletamatul põhjusel on see auto ka ühes kuulsas räpivideos esinenud seisvas rollis.
Kui sügeleb, siis tuleb ikka kratsida?
Selliste asjade peale ju ei saa seda eestlase jonni jätta. No ei jäta noh. Ma tahtsin juba ammu selle autoga kaugemale kui Soome või Läti minna. Lisaks, see nahkhiirte sööjatest või kust iganes tulnud suur pandeemia oli ka ju ka suht möödas ja Lõuna Euroopas hakati taas ülikuulsat ja üli lahedat autoüritust korraldama – Wörthersee Festival. Ma ei olnud ilmselt ainus, kes seal käimise idee maha mattis, kui see ära lõpetati vahepeal ja siis uuesti sinna minekule mõtlema hakkas.
Õnneks oli kambajõmme veel ja panime plaani paika. Kui teistel oli lihtne autodega. Kasparil Golf R hooldusesse, Janne pidi pmst vaid Baltyre’st uued rehvid alla panema ja kogu maailma gaasi autosse tankima. Täna me teame, et minu sõiduvahendiks, 2025 ligi 6000 km tripil, oli sõbralt laenatud Audi S6 Plus. V8, 240+kw, 6 käiku manuaal ja akendest vuhisev tuul (kliimaseade ei töötanud). Ca 2 a tagasi, aga sai mu Audi 200 lõpuks töötava kliima endale. Sellega oleks olnud palju mõnusam Lõuna Euroopas sõita.
Minul aga läks asi juba eos lappesse. Kust ma pidin ka teadma, et tuunimises tähtaja seadmine pole nagu digiturunduses kliendile esmaspäevaks raporti esitamine. Kiirendustel ja driftidel nägi pidevalt seda, et eelmisel päeval kotti lastud mootorile tehti üleöö remont ja hommikuks oldi silmad krõllis jälle stardis. Ja ma arvasin, et 1-2 kuud on piisav aeg. Kõigel on õnneks selgitus.
Miks ma valisin just selle velgede taastaja?
Küsimus teile? Kui kaua võtab aega ostuotsuse tegemine? Seda küsitakse minult, kui digiturundajalt ja SEO eksperdilt palju. Praegusel juhul võin öelda, et näed, isegi kuni 15 aastat. Ca 2011 ostsin need BBS RS veljed ja eks nad vajasid juba siis paremat kohtlemist. Nüüd siis alles andsin töösse. Kui vähegi võimalik, oleks pidanud varem seda tegema. Videos näitan nende seisukorda lähemalt. Kippusid juba halvaks minema.
Ma tegin omajagu uuringut omal käel, et kuhu veel võiks veljed viia. SP Studio koduleht veenis enim (khm, no saab paremini optimeerida selle veebi neil :D). Pildid, kogemused, ajalugu, inimesed, teadmised. Ja see, mida minu arvates ühelgi teisel Eesti veljeparandus kohal veel pole. Bränd.
Seda on keeruline ehitada ja see ei juhtu üleöö. Ja see bränd oli pigem suurimaks põhjuseks, miks nad valisin. Tõsi, mul pole ka just palju kogemusi selles vallas ja see ei tähenda, et teised halvasti teevad. Järgmises osas saate teada, kas ma siis oma valikuga ka rahule jäin.
Kuidas ma valisin uue juhtaju paigaldaja?
Et ma ise Tartus elan ja kõik popimad töökojad ikka siin Lasnagorski lähedal asuvad, siis sai ka siitpoolt valitud tuuningu töökoda, kus autol lasta pisut ajukirurgiat teha. Miks? Osalt seepärast, et üks käik ju. Viid autoga veljed remonti, siis auto teise kohta remonti, sealt bussi või taksoga bussijaama ja ca 1.5 kuu pärast saad teistpidi tiiruga kätte. Umbes selline oli minu lootus. Pakkuge, kuidas läks? Ah, oot, järgmises episoodis saab teada.
Jah, on tõesti vaja sellest autost rohkem võimsust kätte saada, kui see tänaseks mannetu 162kW on. Pagan, suvaline 1.6L seljakott sõidab foori alt sellest kiiremini minema. Ma pole muidugi ka suurem asi kiirendaja ise. Rohkem see kommentaator. Ühe korra olen elus võistelnud ja siis “stagesin” ka tagumiste ratastega. Tubli poiss. Absoluutselt ei häbene kah. Ikka juhtub.
Ca aasta varem sai Raketibaasist ära ostetud Maxxecu Race aju. Mõttega, et kui kunagi tekib võimalus, siis pole vähemalt juhtimise poole pealt probleeme. Peagi lisandus riiulisse ühest teisest tuuningu kauplusest turbo ja wastegate ja mõned asjad veel. Aga nendeni jõuame hiljem.
Raketibaasi valik polnud kusjuures esimene. Siin Tartus on ka neid vanade “S Audide” spetsialiste, kellele oleks ka julenud usaldada selle töö. Lõppeks jäi kaalule see, et kui juba ühest kohast sai aju ostetud, las siis panevad peale kah. Kallim on, aga äkki on hea. Mul oli nii palju pabistamist sellega. Pole sellist tööd tellinud, mida küsida, mida saan ise veel ära teha, et soodsam oleks? Kokkuvõttes nagu ikka. Hakkad ise asju orgunnima, siis lappesse lähebki. Noh. Järgmisel korral videos räägin lähemalt. Kirjutan kindlasti uuesti ka.
Lõpetuseks mõned pildid veel jäädvustamaks seda, milline auto enne neid töid välja nägi. Nimekiri on pikk ja ei piirdu enne reisi ka ainult velgede korrastamise ja Maxxecu paigaldusega. Suundugem nüüd aga video juurde.
