Olen lubanud oma sahtlis oleva materjali ikka avaldada ja see siin on järjekorras esimene. Kuigi kevad on juba käes, siis piilun tagasi möödunud suve lõppu, kui toimus Luxury Motors-i rajapäev. Luxury Motors defineerib ennast uute ja vähekasutatud luksusautode edasimüüjana ning on ühtlasi ka ametlik Maserati edasimüüja Eestis. Lisaks eelmainitule on esindatud ka Bentley, Aston Martin ja muud brändid. Seekord anti proovida just Aston Martin-i ja Maserati toodangut. 
Antud rajapäeva üritusele saamine oli eelregistreerimisega. Sotsiaalmeedia reklaam töötas. Nägin juhuslikult Instagrami reklaamide seas loosungit “Unustamatu suveseiklus – tee võidusõidurajale proovisõit uusimate Aston Martin mudelitega, et päästa valla nende täielik potentsiaal”. No kes siis seda ei tahaks!? Kusagil oli vist väike tärnike ka, et kohtade arv on piiratud. Kokkuvõttes minule tuli kinnitus, mu sõbrale mitte. Mille järgi valik tehti – ei tea. Aga sellegipoolest olin meelitatud. Ja ausalt öeldes polnud ma varem sellistel üritustel käinud, seega oli juba kogemus omaette.
Päev algas briifinguga. Vajalikesse kohtadesse nõusoleku konksud tõmmatud, instruktorite poolt päevaplaan ja ohutusreeglid selgeks tehtud, amps maitsvat, lonks kohvi meelte turgutamiseks ning jagatigi meid gruppidesse. Kokku oli proovimiseks kuus autot: Aston Martin Vantage, Aston Martin DB12, Aston Martin DBX707, Maserati GranTurismo Trofeo, Maserati Grecale Trofeo ja Maserati Grecale Folgore. Süsteem käis selliselt, et kui proovisõit tehtud istud kohe järgmisesse autosse ning uutele ringidele. Igas autos ootas sind kõrvalistmel ka instruktor. Väheke üllatav oli, et iga autot sai proovida alla 2 ringi. Kuna sõideti rivis, siis tasemed olid vägagi erinevad ning peale esimest kaht autot õppisin ma kohe pikki-pikki-pikki vahet hoidma.
Minule valis loosiratas peakoka tervituseks Maserati Grecale Trofeo, mis baseerub Alfa Romeo Stelviol. Salong oli kvaliteetne, pehme nahaga kaetud istmed, armatuur ja uksed. Ent seal toimus kuidagi liiga palju. Seda võis võimendada ka antud prooviauto värvide kombinatsioon. Omaette tegu oli käigukangi leidmine, milleks on kahe ekraani vahel olev neljane nuppude rida. Lühikese sõiduga tuli itaalia karisma igatahes esile. Mootoriks on 3.0 liitrine twin-turbo V6 mis on “laenatud” MC20 pealt. Juhitavuse esmamulje sellise maasturi kohta oli pigem positiivne. Auto hind aga algab 100 000 EUR numbrite juures ja kuidas seda enda jaoks põhjendada võrdluses näiteks BMW X3M ja Macan GTS-ga, ma ei oska öelda.
Eelroaks tuli Maserati GranTurismo Trofeo. Salongi viimistlus on sarnaselt Grecalele kvaliteetne, iste mugav ja GT-autolik. Teada tuntud maheda häälelisest eelkäija V8-st on maha nüsitud kaks silindrit. Aiste vahel on tegelikult sama V6 “Nettuno” mootor. 404 kW surutakse asfaltisse nelja rattaga kiirendades 0-100ni 3,4 sekundiga. Kusjuures see ei tundunud üldse nelikveolisena ja seda tõenäoliselt tänu 30:70 jaotusele. Auto oli kerge, pidamine hea ja rool konkreetne. Pidurid ei jätnud esmajoones parimat muljet ning kokkuvõttes mingi draama jäi nagu puudu. Kas on püütud teha juba liiga luksuslik grand tourer? Instruktorina selles autos Margus Murakas oli muidugi omaette kogemus!
Vahepalana natuke kõrgema istumisasendiga Aston Martin DBX707. GranTurismost sinna istudes ma pean ütlema, et DBX üllatas. Seda suurt massi liigutas 520 kilovatine V8 ikka vapsutavalt hästi edasi (0-100ni lubatakse 3,3 sekundiga). AMG V8 noodistikus ei saa kunagi pettuda ning SUV-i kontekstis oli auto bodyroll ja vedrustus väga hea. Ilmselt saab see ka maastikul millegagi hakkama. Salongi esmamulje oli samas veidi odav ja nagisev arvestades, et selle auto hinnad algavad 250 000 eurost. Hinnaskaalal juba täitsa Uruse ja Bentayga pärusmaa. Välimuselt ei saa ma isiklikult midagi paha öelda. Kui Aston Martin esitles DBX-i 2019.aastal ja see mulle disainilt meeldis, siis ma tundsin end pigem vähemuses olevat.
Pearoaks pakuti väga elegantset Aston Martin DB12. Sisse istudes oli kvaliteedi vahe kohe tuntav. Käsitsi õmmeldud nahk katab peaaegu igat pinda armatuurlauast istmeteni. Kokpit oli kui rusikas silmaauku. Tagaistmed täidavad pigem lisa panipaiga rolli. Kuigi ma lootsin, et kapoti all on V12, siis tuleb välja, et viimane generatsioon on kõik juba 500 kW twin-turbo V8, ent ei mingit hübriidi. Mul oli kodutöö ilmselgelt tegemata. DB12 luksuse ja sõidu tasakaal oli kuidagi paigas. Sõit oli väga mugav ja pingevaba, käigukast moodsas keeles responsive. Kere ja rool tegid mida sa soovisid, kiirendus raputas vajadusel ka siseorganeid ja tunne selles autos oli eriline.
Magustoiduks serveeriti mulle Aston Martin Vantage. Vantage oli ilmselgelt selle seltskonna paha poiss. Sarnaselt DB12-le ei toodeta enam kahjuks 12-silindrilist Vantaget ja kapoti alla on koha leidnud twin-turbo V8. Minu vähese kogemuse jaoks oli see võib-olla üks lähedasemaid Porsche 911 (992) GTS sõidule, mis jättis väga toore mulje. Ja toores oli ka Vantage. Auto on kerge (1605 kg) ja elav, rool täpne ja konkreetne, see mootori ja väljalaske karjumine. Huh… raju! Seda juba vaid selle 2 ringi jooksul. Kurvidest välja kiirendades tahtis kerge vaevaga saba liputama hakata. Aga see oversteer ei olnud kuidagi liiga hull. Eestis rahvaautoks muutuva 911 kõrvale alternatiiv – ma ütleks küll!
Viimaseks, reispassiks, anti täiselektriline Maserati Grecale Folgore. Arvestades mu enam-vähem progresseeruvat line-up’i, mõjus see kui külm dušš. Taustsüsteem muutus nii kardinaalselt, et siin polegi väga midagi kommenteerida. Auto tundus raske ja eks ta seda ka on (tühimass 2,6 tonni). Esimesse kurvi jõudes häiris kohe regenereeriv pidurdus, mida instruktor ei osanud ka maha võtta. Ringrada pole nagunii selle auto koht. Loomulikult on EV-auto väändemoment omamoodi vägev. Ent päeva lõpuks on see elektrikatel võrdlemisi ühesugune ja iseloomutu. Aga kui oled vahetult portsu V8-te tagant sinna istunud, siis see on tõehetk, kas sinus on säilunud veel bensiinipead või mitte. Ilmselgelt ma tarbeauto konteksti siin ei puuduta.
Kui aus olla, siis ega selle 2 ringiga ei saa tegelikult autost aimu. Esialgu on ahvivaimustus, keskendud seal silmad grillis sõidujoonele ja lõpuks autosse endasse ei jõua süvenedagi. Teine teema on see ringraja taustsüsteem, kus on lai sile tee, ümbritsetud turvaalad jms versus reaalne tänavaliiklus. Hiljem hakkasin mõtlema, et need kes jalgu jäid, kas need tegid tegelikult strateegiliselt õigemini ja said rahulikumalt kulgedes selle lühikese aja jooksul rohkem autost aimu. Mina ullike tahtsin seal kohe lajatama hakata. Samas ega ma ei kahetse ka.
Peale proovisõitu tehti kiire tutvustus ja presentatsioon nii Maserati GranTurismo ja Grecale, kui ka Aston Martin Vantage ja DBX mudeliuuenduste ehk facelifti kohta. Seal oli natuke rohkem aega auto detailidesse süveneda. GranTurismo proportsioonid on endiselt väga kenad. Säilitatud on elegantne pikk kapott ja kaarjas katusejoon. Kogu olemus on kuidagi rõõmsama välimusega tänu vertikaalselt paigutatud esituledele ja suurema iluvõrega võrreldes eelkäija kurja olekuga. Tänu pikale esiosale on Maserati eesmist differetsiaali saanud paigutada väikesest V6 mootorist ettepoole. See tähendab, et raskuskese on oluliselt allapool, kuna mootor saab asetseda tunduvalt madalamal.
Teadmiseks, et Maserati MC20 pealt pärit V6 Nettuno mootori teeb eriliseks F1-s arendatud eelkambriga kütusepõlemissüsteem. See tähendab, et kütus süüdatakse seal eelkambris ennem kui kogu keemiatund traditsioonilisse kambrisse jõuab, saavutades kiirema ja efektiivsema reaktsiooni. Kokkuvõttes hea disainiga GT auto, hea hääle ja dünaamikaga V6, nelivedu ja 2+2 istme paigutusega praktilisus. Ainult arvestama peab, et tõenäoliselt pead alati selgitama, miks sa siiski Porschet ei ostnud.
Nagu ma ka OpenTrack-i postituses kirjutasin – Vantage meeldib mulle väga! Seal garaažis oli see lilla täielik show stopper. Kuna Vantage jättis ka rajal selle põgusa momendiga mulle pigem kustumatu mulje, siis portsu piltide vahele ka autost lähemalt. Mudeli värskendusega on – või siis tänaseks juba oli – päris põhjalik nii sisemiselt kui ka välimuselt. Facelift välimus on inspireeritud One77-st oma suure eesmise iluvõre, laiade tiibade ning uue kujundusega LED-esituledega. Väga ilus profiil, need laiad tiivad, ent saledad kontuurid annavad kokkuvõtte mõnusalt agressiivsuse välimuse. Olgu veel öeldud, et moevärv on lilla ja see storm purple on päris äge. Noh, nõks võiks tumedam olla aga see on juba isiklik maitse asi.
Salong on teinud sammu edasi ja on väga sarnane DB12-ga. Lisaks puutetundlikule ekraanile ja nüüd standardina pakutava CarPlay/AndroidAuto kõrval tagasi käigukangi nupp, mis asendab varasemalt kasutuses olnud nupurivi nagu on Maseratis. Madal, kookoniline sõiduasend, lameda põhjaga rool ning süsinikkiust, nahast ja alcantarast koosnev viimistlus tekitas isu juba enne, kui proovisõidul selle twin-turbo V8 mootori käivitasin.
AMG-lt pärit 4.0 liitrine kahe turboga V8 mootor on ulatuslikult ümber ehitatud. Peamised numbrid on muljetavaldavad. Võimsust on sellest V8 mootorist lausa 30 protsenti rohkem väja pigistatud kui 375 kilovatilisel pre mudelil. Ehk siis tagavedu, 489 kW, mis kiirendab 0–100 km/h 3,4 sekundiga ja sealjuures ei mingit hübriidi. See peaks nelja silindri vähenemist leevendama küll. V12 Vantagel oli vastavalt 515 kW jõuallikas. Täiustatud on ka veermikku, kogu kere on väidetavalt täpselt 7% jäigem ja auto all on koha leidnud spetsiaalselt Aston Martinile mõedud Michelin Pilot Sport 5S rehvid.
Kuuldavasti need kes esimestel päevadel käisid (mina olin siis kolmapäeval), said kokku ikkagi 3 ringi. Ehk siis üks kiire ring ka. Tuleb välja, et mõned konkreetsed pillid ei pidanud vastu. Kellel pidurid kärssavad, kellel limp mode ja raske elektrikas sõi rehve nagu poleks homset. Ja nüüd ma jõuan tagasi sinna erinevate tasemeteni – kui palju kuuma need autod siis tegelikult ikkagi said või ei saanud? Teises grupis tuli GranTurismo näidikute tabloole “check engine” ning see vahetati sujuvalt boksis seisva valge vastu. Mulle jäi meelde korraldaja poolt öeldud lause Maseratit tutvustades, parafrasseerides: “kui Aston on mõeldud kiireks sõiduks aga on samal ajal luksuslik, siis Maserati on luksuslik ja saab samal ajal kiirelt ka sõita”. Jäägu see igaühe enda edasi mõtestada.
Minu tegemisi on võimalik jälgida @reijosipp kontol. Petrolheads tegemistel hoidke pilk peal Petrolheads.ee lehel, Facebookis kui ka Instagrammis.
