Aga mootor on alati. Mingisugunegi, kasvõi elektrimootor.
Ja süsinikkiud! See peab ka ägedatel asjadel olemas olema. Fliteboard eFoilidel on need mõlemad nõuded täidetud. Dinosauruseid põletatakse lihtsalt Narvas.
Eestis uus asi, need kolm lauda, millega me proovisõitu tegime, on siinmail ainsad. Aga mis see siis täpsemalt ikkagi on?
Lühidalt kokku võttes on tegu Eesti kliima jaoks ideaalse alternatiiviga surfamisele, purjelauale, lumelauale ja rulale. Pole vaja laineid, tuult, lund ega siledat asfalti. Või siis on tegu aktiivse seismisega. Ja ujumisega, seda saab vähemalt alustuseks teha üsna palju.
Iga algus on lihtne, sellel juhul oli kõige keerulisem kalipso selgaajamine. Kui see tehtud, siis tutvustati käe külge kinnitatavat pulti, tehti kiire ohutusinstruktaaž ja oligi lauale minek. Väike jõristamine mööda vett Pirita jahisadama akvatooriumi ühes vaikses nurgas, et saada kätte mingisugune tunnetus puldi kasutamisel.
Kui mingisugune aimdus olemas, siis jõepeale, kus ruumi veidi rohkem ja sai hakata tegema esimesi arglikke katseid lauale püsti tõusmiseks. Need kõik õnnestusid. Osaliselt.
Ja siis tuli see osa, kus meil kõigil tuleb silme ette üks briti vanamees lausega “More POWWWWWAAAAAA!!!!”. See on lahendus kõikidele probleemidele. Ühtlasi on see ka kõikide ülejäänud probleemide põhjus, nagu seletab üks teine lokkispeaga briti vanamees, kes siinkohal hakkaks seletama kuidas toimib hüdrofoil ja mis kiiruse juures millise pindala ja massiga asja kui kõrgele tõstab ja kuidas seda juhtida ja kui palju see kiirem on sama jõuga vees liikuva tavalise lauaga. Mulle sobib see esimene lähenemine paremini, you press the button, witchcraft happens and you go faster. And higher!
Kui sa oled mõne ühelaualise tasakaalu nõudva asjaga liikunud, siis laias laastus 5 minutiga oled lauapeal püsti ja 15 minutiga sõidad juba tiiva peal. Ja kukud palju kõrgemalt.
Baasõpe seljataga, kodinad kokku ja sadamast minema.
Merel saab suurema hooga pikemaid tiire teha ja pööramist harjutada. Ja rohkem kukkuda.
Hea tahtmise korral lausa üle 50km/h. Alguses kohe muidugi tippkiirust taga ajada pole väga mõtet. Kukkumine võib haiget teha. Kui rulaga sõitmist sama hoogsalt võtta, siis müüdaks meid rimis viiesajagrammistes lihamassi pakendites.
Kui aga kukkumine selge, kõht piisavalt vett täis ja jalad pehmed, siis võib hakata vigureid tegema. Näiteks mootorit või tiiba veest välja saada, järske tagasipöördeid või muid lollusi.
Enamus juhtudel lõppevad need ühtemoodi. Kukkumisega.
Mõningatel juhtudel võib aga juhtuda see, et sa… kukud ikkagi vette.
Kui kõht ogalikke, vetikaid ja vett täis ning evolutsioon on andnud kopsudele võime hapnikku veest eraldada, siis tasub võtta rahulikult ja nautida sellist sõitu, mis on tiibadel kulgevatele asjadele omane – mitteraputav.
Lähed ja naudid oma esirea seisukohta päikseloojangusse või linnavaadet.
Kui seista ei viitsi, siis võid ka istuda või pikutada, sinu valik.
Kokkuvõttes, igakell uuesti. Meiepoolsed suured tänud Mariale, Margusele ja Raigole.
Me pole mingid influtuuberid, kellelt saab potsiku kreemi või peaaegu värske võileiva eest kiitva instatoki ja me ei lange kunagi sellesse odavasse klikipüüdmisesse, meil on lihtsalt head sõbrad, kes tegelevad ägedate asjadega ja mida me saame proovida. Kui meile see meeldib, siis me teeme pilti ja kirjutame ka sellest, et teiegi saaks teada. Kes aga tahab ka neid laudasid proovida ja teie sõpradel neid laudasid pole, siis toks-toks – kirjutage efoilrent punkt ee oma internetimasinasse ja võtke ühendust. Või laisad lihtsalt klikivad eelmises lauses olnud lingile.
