Äratuseks mõeldud telefonihelinad röökisid mõnesekundiliste vahedega. Iga algus on raske ja seegi kord polnud erand. Kell 07 pühapäeva hommikul tõusmine ei ole just rutiin, millega harjuda. Aga kui oled valinud sellise tee, siis tuleb seda mööda kõmpida. Kiire pesu, koristus ja bussi nina raja suunas, kus juba kell kaheksa oli algamas sõitjate koosolek.
Erinevalt muudest võistlusformaatidest, sõidetakse drifti ainult teatud rajaosal, mis seekord asus pealtvaatajatele üpriski keerulises kohas, keset rada metsa sees. Peale Marko Opmanni tõhusat selgitustööd lubasid korraldajad bussi koos vajalikuga stardiala lähedusse tuua, mis aga raja eripära arvestades, oli meie jaoks üpriski korraliku languse keskel.
Rattavahetusel kippusid rattamutrid vägisi mäest alla jooksu panema ja mehhaanikud nägid kohati kurja vaeva, et oru põhjas olevast rehvivahetuse pingist rattad mäe otsas paikneva autoni saada. Kohati oli tõesti tunne, et Eestis korraldatavad üritused on oluliselt läbimõeldumad kui juba arvestatava driftiajalooga Soomes.
Kui ettevalmistused tehtud, sai kibekiiresti siirdutud hommikul ette näidatud rajaga tutvust tegema. Peagi oli ka selge, et PRO klassi rada saab meie meestele olema paras pähkel. Nimelt peale S-kujulist kurvide kaskaadi silla alt minev sirge mäkke oli mõeldud võetavaks ilma flipita! Ah sellepärast ongi soomlastel gloobusesuurused viled ja 600-700hj :D Meie Ets ja Crac aga lausa surid oma 300-350hj mootoritega, sest hoog kippus koos kässarivenitamisega pilli peaaegu seisma jätma. Tomz, kes oli saanud oma auto taas kenasti sõidukorda, suutis kergema ja võimsama masinaga selle sirge räige rehvipõletusega ära võtta ja omas ilmselgelt kõige paremaid võimalusi Eesti poistest.
STREET-klassis oli olukord parem ja flippide arv niiöelda vaba. Seda ei jätnud meie poisid kasutamata. Karl-Sander Lebbin vedas kohati selliseid run´e, mis andsid oma nurga poolest silmad ette ka PRO meestele! Marko Opmann ja Urmo Täheste said samuti korralikke sõite ja kvalifikatsioonile mindi vastu üpris rahulike meeltega.
Kvalifikatsioonid läksid STREET-klassi osas täpselt nii, nagu arvasin- Lebbin pani kvalli rahulikult kinni. Urmo Täheste teenis tublid 52 punkti ja Opmann 36 punkti.
PRO kvallide alguses oli hinges suur ärevus, sest prooviringid väga edukalt omal poisil Cracil ei läinud, ilma flipita sirget auto lihtsalt lõpuni ei vedanud. Ja flippimine tähendanuks kindlat nulli. Kahjuks nõnda ka läks, statistika huvides olgu öeldud, et puudu jäi silma järgi umbes 10meetrit, et jõuda normaalse nurgaga viimase kurvi entry´sse. Ets lohistas ilmselgelt PRO klassi kõige lahjema pilliga kuidagi 39 punkti ära ja võis natukenegi rahul olla. Eestlaste südamed pani aga ärevusest lööke vahele jätma Tomz, kes esimeses sõidus offtrack suutis sõita ja tuleb tunnistada, et nõnda tõsise näoga Taavit pole mina veel näinud. Aga teise sõidu 67 punkti andsid suht hea positsiooni finaalideks. Statistika huvides olgu öeldud, et esiotsa mehed lajatasid 94-96 punkti sõite (Rintanen, Marko Kivi). See paljukirutud pikk, flipivaba sirge, võeti nende poolt suitseva rehviga dragrace stiilis :)
Kolm meest STREET-klassi finaalis lubas head. Kuigi Urmo ja Marko said kokku juba esimeses ringis, tähendas see siiski seda, et vähemalt üks saab medalisõitudesse. Ja tegelikult Lebbinile mina vastast sõidupoolest ei näinudki, kui siis ainult sõiduviga saanuks asjade loomulikku kulgu muuta.
Opmann versus Täheste läks punktidega väga tasavägiseks aga Marko vedas seekord pikema kõrre ja 56 punkti Urmo 53 vastu andiski koha järgmises ringis. Lebbin küpsetas ühe võistleja teise järel ja koht finaalis oli tõsiasi. Sinna vastu tuli talle ei keegi muu kui Opmann, kes koostöös loogilise mõtlemise ja õnnega suutis suurema sisenemiskiirusega finaalikoha endale napsata! Finaalis Karl-Sander muidugi sõnaõigust Markole ei jätnud ja ilmselgelt uuest aastast Pro´sse kuuluv mees võttis suurepärase etapivõidu! Lisaks teine Marko “Flipper” Opmann!
Kui hetkeks juba arvestasime, et Team Ghost saab asjad kokku pakkida ja grillima hakata, selgus, et kõik sõitjad lastakse finaalidesse. Kiire mõttetöö tulemusena keerasime alla kõige kitsamad rehvid ja tõstsime rehvirõhu tavapärase 2.2 bari asemel 3.0´ni. Ikka ainult selleks, et võimalikult libe oleks ja mootor neid ringi jaksaks ajada mitmeid kordi mainitud mäkketõusu sirgel. Esimeses ringis tuli vastu ei keegi muu, kui oma poiss Eduard Vahemets. Esimeses sõidus said mõlemad nullid aga teises läks Crac rajalt välja, edasi Eduard. Seega Cracile 10. koht ja pidu läbi.
Järgmises ringis tuli Etsile vastu vana kala Marko Kivi oma Lexusel. Marko, teades et on Eduardist oluliselt kiirem, jättis kohe suure vahe sisse ja kuna soomlane oli mõlemas sõidus igati tasemel, võit talle. Vahemetsale aga seitsmes koht koju viimiseks, igati tubli!
Taavi “Tomz” Toomara oli näidanud taas kõige paremat sõitu trennis ja kvallides. Tema kõrval istudes nägin ma nurka, mille sarnast polnud saanud kogeda. Seega lootused-ootused oli väga kõrged. Esimene ring sai müts sinisele kohalikule Skyline´le pähe tõmmatud (nimi kahjuks teadmata).
Teises ringis tuli vastu Ismo Teinilä ja Tomz suutis taga sõites saada kohtunike punktid 9-9, mis andis suurepärased võimalused ees olles võit võtta. Kõik tunduski minevat plaanipäraselt kuni selle kurikuulsa sirgeni, kus meie mees järsku otseks lasi. Eestlased haarasid peadest kinni, sest mehe sõiduviga ei uskunud sellises kohas keegi! Ja kahjuks nii oligi, et käsipiduri toru purukshõõrdumine vastu pooltelge lõpetas Tomzi edasise teekonna. Tasuks 6. koht. Oskused ja auto oleks kindlasti nelja hulka välja vedanud aga tehnikasport on tehnikasport.
Seega finaalid olid soomlaste siseasi ja tõele au andes sai korralikke tandemeid alles siis nähtudki! Vennad Kivid, Teinilä ja Rintanen sõitsid väga korralikke run´e ja nauditav oli vaadata, kuidas isegi eesoleva auto sõiduvea vältimiseks tehtud korrektuurid ei lõpetanud kunagi auto drifti! Otsekslaskmine ei tulnud üldse kõneallagi! Seega esinelik peale põnevaid sõite: 1. Mika Kivi 2. Ismo Teinilä 3. Juha Rintanen 4. Marko Kivi
Eesti kalleima burn-out´i trahv õnnestus ära rääkida vaid tänu headele suhetele.
Ja Eikki, me ikkagi lõhkusime selle stange! Aga hoopis sedasi…
See mees oskab grillida ja vahest ka driftida :)
