Selle üle, kas elektriauto on ajutine etapp rahva liigutamisel või lõpppeatus, ei hakka me diskuteerima. Samamoodi ei aruta me selle üle, kas petrolheadil ikka kõlbab elektrikasse istuda. Igalühel on oma arvamus ja teie oma on vale. Ja vastupidi, ükskõik mis suunast vaadata. Ehk siis, põletame dinosauruseid veidi eemal, mitte oma tagumiku all. Sain nädalavahetuseks enda kätte auto, mille proovisõitu olen ma oodanud juba alates ideeauto väljakuulutamisest. Samast kontsernist tuli sõsar turule mõnda aega varem aga see kuidagi ei sümpatiseeri. Tuli ootata kuni Hyundai oma Ioniq 9 valmis saab. Nüüd sai. Ja andis sõita.
See auto on suur. Igas mõttes. Pikkust üle 5 meetri, tühimass ligi 3 tonni ja õigus vedada kahepooletonnist haagist. Vaatad numbreid ja silme ees on kohe ameerika kastikad, parklas on see auto täpselt sama kohmakas. Pööravad tagarattad oleks siinkohal suureks abiks. Erinevalt ookeanitagusest agraartehnikast on väljaspool parklat selle korealasega väga mõnus sõita. Auto pöörab selles suunas kuhu rooli keerad ja pidurid töötavad. Kui rehvidel pidamine olemas, siis pidurid töötavad üllatavalt hästi. RS6 näiteks saab kõigest ühe autopikkuse jagu varem pidama 800 vähema kilogrammi juures. Ja no elektriauto kiirendus, kolmetonnine kolakas nullist sajani alla 5 sekundi? Jep, ilma igasuguse draama ja vägivallata, vaikselt rehvide sahinal. Okei, kruusal lisandus kivide kolin, aga kiirendus ei olnud aeglasem, sest massi mis rattaid maas hoiab on rohkem kui piisavalt.
Lisaks kohmakusele on teine miinus rasked uksed. G-klass tuleb esimesena meelde, kus uste sulgemisega pead vaeva nägema. Softclose uksed? Nope, ei ole, isegi lisavarustuses mitte. Lisavarustusega on üldse selline klassikaline Korea kangema otsa autode teema, kõik asjalik on juba olemas, juurde saad tellida tilulilu nagu pagassimatt või kummimatid salongi või ekraani kaitsekile. Selga mudiv iste, klaaskatus, roolisoojendus, istmeridade mahaklappimine pagasiruumist, 240V põrsas jne. Kõik on juba olemas. Rääkimata kohustuslikest ja poolkohustuslikest juhiabidest. Kui jutukas see auto on, sellest võiks lausa eraldi kirjutada, aga euronõuded uutel autodel mõjuvad nii, et ühel hetkel sa õpid neid erinevaid piikse ignoreerima. Õnneks on Bose märki kandev helisüsteem nii hea, et ignoreerida on suhteliselt lihtne neid piikse. On aga see siis eraldi eesmärk? Meenub lugu poisist kes mitu korda luiskas…
Sõitmisel pole suurt vahet teekattel, ühtmoodi mugav on sõita nii kruusal kui asfaldil. Ja kui autosse on kruvitud nupp, millel ilutseb kiri “Terrain”, siis loomulikult ei jätnud ma proovimata, kuidas sellisel individuaalelamu mõõtu kastil väljaspool teid läheb. Okei, mutta suplema või värskeltküntud põldu ületama päris ei läinud, aga metsaveerelt euroteele proovisin saada. Vedrustuse käik ülearu sobilik selleks ei ole, aga auto ei jäänud kuidagi hätta isegi kolmel rattal kõõludes. Korraks pargid, üks ratas õhus, mõned pildid, uuesti käik sisse ja sõit jätkus samas suunas. ei mingit probleemi. Täitsa teega risti üritades oleks ilmselt põhjapeale kõõluma jäänud, teljevahe ei soosi selliseid ettevõtmisi.
Sõiduulatus? Kui aus olla, siis paberilt polegi seda numbrit vaadanud, meeles oli, et peaks piisav olema. Tallinn-Tartu, keskmisest entusiastlikuma sõiduga mööda “kiirteed” sain keskmiseks kuluks 30,6 ämbrit elektrit saja kilomeetri kohta. Tartu-Leie-Türi-Tallinn pühapäevase sõiduga laristasin 22,8 ämbrit elektrit keskmiselt saja kilomeetri kohta. Kui ökonoomitada ja sõita näiteks 85-90km/h asulavälistel teedel ja asula osakaal oleks suurem kui 10% läbisõidust, siis ilmselt meelitaks kuskile 20 või isegi veidi alla selle keskmise kulu. Elektrit mahub sellesse autosse 110,9 ämbrit, ehk siis matemaatika järgi võttes saaks sõita vastavalt 362, 486 või umbes 555 kilomeetrit, täitsa päris numbrid juba. Kiired laadijad küsivad võõra käest ca 45 senti ämbri kohta, seega paagitäis 50 eurot. Diiselauto on kõvasti soodsam, särtsupill muutub soodsaks siis, kui kodus laadida saad. Avalikke laadijaid kasutades küll mitte mingit kokkuhoidu ei teki.
Rääkides kokkuhoiust ei saa me kuidagi üle ega ümber selle auto hinnast. Koos maksude ja mõne lisaga ligi 100000€. 100k€! Sada tonni! Ei, ma ei ütle, et see auto ei ole seda raha väärt, arvestades tehnikat ja kõiki lisasid ja et kõik autod lähevadki järjest kallimaks. Aga kuidas sa ütled sõpradele, et ostsid just sajatonnise Hyundai endale? G-mesa, Bentley, 911, keegi ei imesta, ju läheb hästi, aga Hyundai? Pagan, seda on raske selgitada. Saab ka pea veerandi võrra odavamalt hakkama tegelikult, tagaveoline versioon veidi vähema varustusega maksab alla 80000€. Nali naljaks, sõita oli sellega ikkagi mõnus. Täiesti ükskõik millisel istmel. Kuus täiskasvanut saab väga mõnusalt sõidetud, isegi viimases reas, mis kipub reeglina olema pigem lasteiste. Kusjuures, kuni neljakesi sõites on kolmas rida ka väga hea valik reisimiseks – keskmised istmed saab jalatoeks kokku klappida. Esimeses kahes reas saab kõik istmed leboasendisse lasta, juhi iste sõidu ajal seda siiki ei võimalda, parkides (laadides) aga küll. Kas ma ostaksin selle auto? Praegu küll mitte, ma ei suuda mitte kuidagi seda hinda endale maha müüa. Kas see on igapäevaseks kasutamiseks sobilik? Jah, kui sa iga paari tunni pärast kuskil parklas nikerdama ei pea.
