Audi on enamus inimeste jaoks lihtsalt kallis volkar. Seda arvamust ei muuda isegi asjaolu, et Audisid hakati tootma enne esimest maailmasõda, volkareid aga alles aasta enne teist maailmasõda. Mitmed-mitmed aastakümned hiljem leidis Audi uuesti tee mootorisporti ja sealt edasi jõuti sportautoni, mis ei olnud universaalkerega. Omajagu abi oli ka sellest, et VAG on aastate jooksul soetanud erinevaid autotootjaid. Üks nendest on Lamborghini. Tehtud-mõeldud ja Gallardo baasil ehitati oma Quattro GMBH tehases oma sportauto – R8.
Kaks kohta, keskmootor, nelikvedu. See konkreetne auto samas ilmselt ei vasta enam Jacky Ickx-i öeldule – “parima juhitavusega tänavaauto”. Miks? Juhitavus ilmselt polegi niipalju muutunud, küll aga sõidumugavus linnatänavatel.
See konkreetne auto on saanud nipet-näpet täiendust Rootsi kunni juures. Kõige ilmselgem on muidugi õhkvedrustus. Tuuningurahvale see puldil olev logo tutvustamist ei vaja, teistele – Airlift Performance on õhkvedrustuse tootjate kõige kõvem sõna.
Aga sellega asjad ei piirdu, kui tahta sõitu veel ebamugavamaks teha, siis tasub lisada süsinikkiust splitter, difuusor ja karbiääred. Sest noh, kallid jupid, ei taha ju neid katki sõita tänavatel. Et süsinikku liiga vähe poleks, siis loomulikult on värvimata küljepaneelid, tagatiib ja pool salongi komplekti sobiva välimusega.
Mootor ja käigukast on jäänud samaks, aga esivedu on ära kaotatud. Ja teate mis? Hea ongi, sest nüüd see auto Pöörab! Jäik ja madal on ta ikkagi, sees istuda on üllatavalt mugav. Sõiduemotsiooniks on vaja üks asi veel ringi teha – väljalase. Sest praegu ei tee see auto üldse mingit häält, mis annaks aimu, et võiks olla keskmisest diiselskoodast kiirem. Ega ta muidugi vägapalju kiirem ei ole ka, aga ikkagi. Kui auto juba nii ebapraktiline on, siis ikka lõpuni.
Kuhu see auto siis sobib? Rinkale? Maanteele? Linna? Sõitmiseks sobib see auto hea teekattega väiksematele maanteedele, visuaalselt sobib ideaalselt linnapilti. Kus auto lõpuks sõidab, seda aga otsustab ikkagi juht ise. Või kõrvalistuja.
