Selle aasta ringrajakalendri viimane üritus peeti maha Riias. Nimi Dzintara Volga pärineb juba 60.date aastate keskpaigast, kui rajal sõitsid Volgad, Žigulid ja praeguseks ajaloolised vormelautod.
Laupäeva varahommikul Riiga jõudes, avanes boksialas päris uhke vaade. Autosid jagus igale maitsele ja täpselt sama palju erinesid nad ka üksteisest kiiruse poolest. Esimesena sai tehtud regamine ja seejärel suundusin tehnilise komisjoni järjekorda. Siinkohal tahaks tervitada kõiki Läti kohtunikke, kes tegid seekordse ürituse täielikuks farsiks. Tehniline nõudis ulme asju ja boksiala neoonvestlased olid sedavõrd ülbed, et ausaltöeldes ongi parem, et mootor mu Ladal taaskord alt vedas ja koju tagasi suundusime.
Üks eriti äratõusnud kodanik
Esimeses vabatrennis kestis kõik kenasti ja kergelt niiskel rajal päris rajuks tempot ei ajanud. Teiseks trenniks kruvisime alla tuliuued slikkrehvid ja teisel ringil proovisin juba kiiresti liikuda. Pidamine oli ulme ja tunne läks iga kurviga paremaks. Teisel ringil näitas autosisene ajatabloo 1.35,5, ning uuele ringile läksin suurte ootustega. Peale esimest kurvi, kiirenduse peal, aga kordus kogu selle aasta ebaõnn, ehk armatuuris süttis õlirõhu tuluke, ning ei jäänud muud üle, kui boksi veereda.
Eelnevalt sai isaga kokkulepitud, et kui peaks uuesti midagi juhtuma, siis remontima rajaääres me enam ei hakka. Pole ju midagi püüda ja lootus, et viies õlipump kauem vastu peab, on küllalt olematu.
Öeldakse, et pole halba heata, seega sain jälgida küllalt põnevaid esimesi võistlussõite, ning niisama fotokaga boksialal ringi askeldada.
Vahepeal tuleb halbu asju naljaga võtta
Härrad võrdlevad pille
Nüüd siis teiste tegemistest ka veidi. Super 1600 stardis asus liidrikohale Martin Seppam, kes kahjuks mootorihädade tõttu lõpuni ei saanud, loovutades seega võidu lätlasele Andris Daugavinsile. Teise koha sõitis välja Armands Keišš ja kolmas oli punktiliider Raul Karu uuel autol.
Martin Seppam
Andris Daugavins
Armands Keišš
Raul Karu
BMW 325 Cupi arvestuses piisas liider Raimo Kullil vaid kvalifikatsiooni võidust, et kindlustada meistritiitel. Sedasi ka läks ja starti võis mees suunduda juba pingevabalt. Enne starti hakkas aga kergelt tibutama, ning libedad rajaolud tõotasid väga põnevat võistlust. Esimeses kurvis oli Kulli sunnitud alla vanduma tiimikaaslasele Keijo Kaasikule, kes paigalt paremini ära sai. Superstardi tegi seekord Indrek Nilson, kes kvalifikatsioonis ebaõnnestus ja startis alles täitsa rivi lõpuosast, võttes enne esimest kurvi 6 kohta tagasi, teine stardiäss oli Henri Kalmist, kes parandas oma positsiooni nelja numbri võrra. Henri õnn oli seekord üürike, sest esimese ringi keskosas tehtud kerge näpuviga kukutas ta rivi lõpuossa tagasi. Esiotsamehed pusisid päris kõvasti, kuid Kulli sõiduviga stardieelses kurvis ja sellele järgnenud spinn talle kolmandast kohast enamat ei võimaldanud. Rivi keskosas käis see-eest aga kõvem sebimine ja viiene punt pakkus palju põnevaid hetki. Poodiumile oleks suutnud konkureerida veel Taavi Klooren, kuid stardisirge alguses sõitis ta rajalt välja ja lõhkus oma auto karteri, mille tulemusena pidi katkestama. Päris lõpu eel oli Kristo Krinpus liider Kaasikul paar korda küllalt ohtlikult lähedal, kuid Keijo hoidis oma positsiooni kindlalt lõpuni.
Selline punt püsis koos sõidu lõpuni
Keijo suutis Raimo möödumiskatsed tõrjuda suurema vaevata
Päris nii see rada ka nüüd ei lähe
Klooreni sõidu pauguga lõpp
Kristo Krinpus
Henri Kalmist
Keijo Kaasik
Raimo Kulli – 2011 BMW 325 Cup Eesti Meister
Teise päeva jutt juba varsti…
