Jätkame ralli lainel. Mina isiklikult sain Rally Estonialt hamba verele, seega järgmiseks verstapostiks oli loogiliselt WRC ralli etapp. Sedapuhku küll pealtvaataja rollis, kuid mõned pildid ja muljed panen kirja siiski. MM-sari saabus 6 nädalaselt puhkuselt tagasi. Niisiis, autoralli maailmameistrivõistluste kaheksas etapp peeti siinsamas üle lahe Soomes, Jyväskylä linna ümbritsevatel künklikel kruusateedel. Ja kui laevasõit välja jätta, olid kõik maailma ralliässad Tallinna mõttes vaid ca 100km kaugemal, kui seda olid Rally Estonial. Ehk see kõik toimus tegelikult niivõrd lähedal. See tähendas otseloomulikult ka seda, et Jyväskylä metsad olid sinimustvalgete poolt vallutatud. Ja korralikult!
Tänaseks päevaks teavad tulemust tõenäoliselt kõik. Seda on uudistest tulnud söögi alla ja söögi peale ning peavoolu meediaga võistlema pole mõtet hakata. Seega teen ma kokkuvõtte pealtvaataja vaatevinklist ja kuidas sellele emotsiooniderohkele rallile kaasaelatud sai. Start oli neljapäeva varahommikul, laev väljus 7:30 ning 9:30 saabusime Helsingisse. Tolle nädalavahetuse rallipealinn Jyväskylä oli umbes 3 tunni autosõidu kaugusel. Pärastlõunaks olimegi Paviljonki hooldusalal kohal. Vaatasime boksid üle, publikule oli välja pandud ka muid expo stiilis vaatamisi, müüdi nänni ja jagati kraami. Haarasime isegi mõned Toyota Gazoo Racing punased lipud ja seadsime sammud ralli esimesele katsele, milleks oli legendaarne Harju linnakatse. Soome ralli kohta võib vist seda sõna korduvalt kasutada – legendaarne.
Rallil on praktiliselt kaks vaatamise võimalust. Kas sa a) lähed valid ühe hea vaatamisekoha kiiruskatsel välja ja jääd sinna paika, ootad teise katse läbimise ka ära ja ongi päev läbi. Või siis b) valid koha, kust pärast autoga liikuma saad ja vaatad päeva jooksul 4-5 katset ära. Eks seal saab veel lisaks varieerida neid variante omavahel. Meie valisime põhimõtteliselt variandi b. See tähendas aga seda, et suure tõenäosusega on veidi kehvem koht ja peale WRC- ja mõne R5-auto pidid juba auto juurde liikuma.
Peale linnakatset liikusime järgmise päeva esimese kiiruskatse poole. Sõitsime sama katse läbi, valisime enda jaoks sobivaima koha välja, et kus teed lahti oleks ning kiirelt liikuma saaks. Ma olen neid katseid arvutimängus sõitnud. Tänu Dirt Rally-le oli isegi reaalseid äratundmise rõõme. Mängus tunnetad, et on kiired lauged kurvid, hüpped jne. Reaalsuses seda katset läbi sõites tajud millised need kõrguste vahed on ja see juba paneb kukalt kratsima. Ma pean ütlema, et isegi Trafficu bussiga oli neid teid äge sõita. Aga vajutada siin 150-170-200km/h – sellest aru saamine paneb nende rallimeeste poole mütsi kergitama.
Esimene öö jäime pimeda peale, valitud kohas oli juba päris palju autosid, campervan-e ja telke ees. Taskulambi valgel saime endagi telkla kuhugi raiesmikule üles pandud. Kõrval olevad eestlased naersid, et kui nemad valges vaatasid, siis sinna küll kuhugi telki panna polnud. Oli küll! Samade kaasmaalastega muljetades, tuli välja, et nad olid juba üheksandat korda Soome rallil. On ikka järjepidevus. Kui meilt küsiti, et mis plaan homseks on siis vastuse peale: “Kella 7st äratus, kiire kohv ja amps ning läheme katsele, esimene auto tuleb 8:13”, tuli kohe “ou mehed, te olete hiljaks jäänud, somm tuleb kella 5st juba platsi”. Mis seal ikka, tegime äratuse siis kella 6st. Hommikul pani muigama küll, kui nägime kuhu kohta me need telgid püsti olime pannud.
Päev algas igatahes hästi. Tänak oli kolmandana startides kui mees teiselt planeedilt ja hakkas MM-tabeli liidreid koheselt loputama 15 ja 20 sekundilise eduga katse peal. Päeva peale oli seis kokkuvõttes päris põnev. Östberg andis Tänakule hea lahingu ja liidrikohta vahetati omavahel korduvalt. Esimese päeva lõpuks oli Tänaku edu 5.8 sekundit, järgnevatel 3.-8. kohtadel olid vahed ca 40 sekundi sees. Tänaku puhul jäi siiski õhku küsimus, et mis siis ajad oleks olnud, kui ta ka ikkagi teepuhastaja rollis poleks pidanud olema. Nagu Ott isegi ütles, et “Laupäev on see päev, kui saame võidu sõita”. Tema näidatud kiirus oli igatahes meeletu ja seda tunnistasid ka teised sõitjad, s.h 5-kordne maailmameister Ogier.
Veidi segaseks jäi see rallipassi süsteem. Reaalselt terve nädalavahetuse jooksul kontrolliti seda vist 4 korda ja üks neist oli linnakatse. Teine küsimärk tuli parkimistasude koha pealt – 5€. Ei mingisugust parklat, auto pane siia teepervele ja pead rahul olema. Kõik paksult autosid täis ka, ilmselgelt jäime hilja peale. Silt näitab, et katseni on kolm kilomeetrit. Reedese päeva viimane katse ka, et olime nõus veidi jalutama. Aga Soome reljeefi peal 30 kraadise palavusega polegi teab mis lihtne jalutada. Katsele lähemale jõudes ei leidnud ühtegi parklat ka, mille eest nad selle 5€ ikkagi küsisid. Lõpuks juba kuuleme 0-autosid sõitmas ja viimased 500m läks jooksusammul. Keel vestil jäi Neuville nägemata, Ogier sõitis just mööda, huh… vähemalt Otti näeme ära. Kui mujal ei kurtnud, siis selle lahenduse puhul jäi katsele ligipääsu mõttes mõru maik suhu.
Publiku seast pildistamise koha pealt oli ka pidev olelusvõitlus koha eest. Meediapääset ei ületa ikka miskit. Tihtipeale avanes umbes selline vaade.
Laupäeva hommikuks oli taas koht välja valitud. Lisaks meile oli seal sadakond autot kindlasti. Seekord toimus telkide püstitamine päikeseloojangu saatel ja ma viitsisin isegi tuulekoja telgil püsti panna. Öösel aga hakkas mingi soomlane kell 4:30 karjuma. Unesegaselt ei saa aru ka, mida ta seal kisendab või kust poolt see üldse tuleb. Lõpuks tuli välja, et tegemist oli kiiruskatse ohutsooniga ning kõik see mansa oli telgid vale koha peale püsti pannud. Niisiis, kogu see laager pandi kella 5st hommikul kokku ja autod pargiti eemale. Kella 6st olime kripsis ja krapsis katse ääres, ent esimene auto tuli alles kell 8:17…
Ralli teine päev läks oodatud rada pidi. Tänak näitas kohe hommikul kuidas asi käib ja võttis katsevõidu 8.5 sekundiga ning hakkas oma edu Östbergi ees suurendama. Tiimisisese vangerduse tõttu lasi Evans Ogieri üldarvestuses mööda, et tiitlijahtija stardipositsioon veidigi parem oleks. Samal kiiruskatsel näitas Evans ise aga ikkagi kiiremat aega. Vahed on nii väikesed, et Lappi edu katsel Ogieri ees oli 10 sekundit ja see tõstis ta koheselt kaheksandalt kohalt kuuendaks. Üldiselt olid Tänaku kommentaarid katsevõite noppides sellised: “Me täna nii kõvasti ei vajuta, kui eile.” Hoolimata väikestest roolivõimuhädadest lõpetas teise päeva Tänak kindla liidrina, juhtides Östbergi ees 39 sekundiga. Tagapool käis põnev heitlus 2. koha peale, Latvala ja Östbergi vahel oli vaid 5.4 sekundit. Lappi oli tõusnud juba neljandaks, Paddon viies.
Legendaarset Ouninpohja katset ja kuulsat kollase maja hüpet tänavu kavas ei olnud. Seda väidetavalt seepärast, et katse keskmine kiirus on hirmuäratavalt suur. Sõitsime selle katse kui turismiobjekti lihtsalt läbi. Ja me polnud ainukesed seal pealtnäha tavalise kruusatee peal. Suund oli laupäeva viimasele kiiruskatsele. Kaardi järgi oli koht välja valitud, mingid teed olid kinni pandud, saab kilomeeter või kaks jälle jalutada. Kohale jõudes avastasime, et suurem tee on 10km varem kinni pandud ja edasi ei lastud. Selle asemel oli 10€ autoparkla pilet ja 5€/nägu buss, mis viib edasi-tagasi katsele. Vaatasime bussiootejärjekorda ja seda 18-kohalist bussi ning jätsime rallipäeva lõpu sinnapaika.
Viimaseks päevaks panime telgid püsti PowerStage ehk punktikatse finiši vahetusse lähedusse. Eestlasi oli sinna kohale tulnud rohkem kui mitu ja hommikul ärgates vooris neid aina juurde. Esimest läbimist vaatasime paar kilomeetrit metsa seest. Päeva esimesel katsel tuli ka kohe kurb uudis, kui kilomeeter enne finišit läks Lappil kurv pikaks, leiti üks puu üles ning käidi päris korralikult üle katuse. Sellega olid nad ralli 11 tippsõitja seas ainsad katkestajad. Viimasel katsel sai nauditud juba suurt finišitrampliini, kus nii mõnigi mees tegi 60-meetriseid õhulende. Täitsa sõgedad!
Lisaks teise koha duellile oli küsimärk õhus ka Sunineni ja Ogieri kohal. Kas tuleb taas meeskonnakorraldus? Nagu arvata oli, hilineski Suninen kontrollpunkti kaks minutit ning sai selle eest 20-sekundilise ajatrahv, tänu millele tõusis Ogier koha võrra kõrgemale. Ogier läks viimasel katsel täispangale, ent tema kiirus sel nädalavahetusel lihtsalt polnud see. Sellegi poolest paar lisapunkti punktikatselt ja Neuvillega, kelle ralli ebaõnnestus totaalselt, vähendati MM üldseisu vahet 6 punkti võrra. Latvala ja Östbergi vahe oli enne viimast katset 2.5 sekundit ja see teine koht jäi ka hoolimata Latvala pingutustele Östbergile. Ja no muidugi punktikatse võit Ott Tänakule. Jackpot!
Täpselt 15 aasta tagasi võitis Soome ralli Markko Märtin ja Michael Park, tänavu Ott Tänak & Martin Järveoja. Võimas! Seda võite ainult ette kujutada, mis poodiumi juures toimuma hakkaks. Peale selle, et sinimustvalgete lippude meri oli kõikjal, oli sõna otseses mõttes kohapeal ka laulupidu. Erinevate ekraanide vahendusel sellest aimu ei saanud. Kui siis võib-olla ainult hümni laulmise ajal. Pidev kananahk oli garanteeritud. See on kohati isegi uskumatu, mida võib üks rallipaar korda saata.
Väidetavalt oli Soomes kohal üle 10 000 eestlase. Sel nädalavahetusel ei pidanud ükski neist seda otsust kahetsema. Aitäh Ott Tänak ja Martin Järveoja, see emotsioon oli vägev!
p.s ära ei saa unustada ka JWRC võitjaid Ken Torni ja Kuldar Sikku, kes vormistasid selle ralli nädalavahetuse Soomes täielikuks Eesti peoks. Mantlipärija? Eks seda näitab aeg.
