Võidusõit on lihtne, vähemalt teoreetiliselt. Võidab see, kes on kõige kiirem. Samas kõik, kes natukenegi kokku puutunud võistlemisega, teavad, et lisaks vajadusele olla esimene, on olenevalt spordialast terve hunnik erinevaid fikseeritud tingimusi. Ainult ikka selleks, et teha kindlate mängureeglitega selgeks parim. See, kes on etteantud nõuete järgi kiireim, nobedaim, numero uno, ykkönen.
Kuna mul on olnud häbiväärselt pikk paus ringrajavõistluste väisamisega, võtsin tulevast nädalavahetust väga tõsiselt. Organiseerisin lapsele hoidja, sebisin Facebooki vahendusel endale Pärnusse ööbimise ja kuna meie tavapärased fotokunnid olid mõlemad erinevatel põhjustel hõivatud, ka asendusfotograafi Marek Potti näol.
Jõudsin Audru rajale laupäeval kella 11 paiku ja meeliülendav oli vaadata seda telkide rida, mis moodustas jätkuva, tuules lotendava seina. Oli pisikesi ja määrdunud boksitelke, oli võimsaid ja läikivaid võistlustreilereid. Kuna kõike kajastada ei jaksa, vaatasin ringi strateegilise pilguga, et kelle elamise endale nendeks kaheks päevaks staabiks võtan. Valik osutus kergemaks, kui oleks arvanud- Forss oli oma valge telgi püstitanud kõige magusamasse kohta boksialas. Lisaks Raimo Kulli ja Keijo Kaasiku kaunitele Cupi võistlusautodele oli kolmanda masina koha hõivanud Peep Pihotalo valge E36 kupee.
Perfektne, mõtlesin, Peebu kogemused ja tema Euroopa ringradade tripid on legendaarsed ning olin kindel, et tal on palju huvitavat rääkida. Etterutates olgu öeldud, et mu instinkt kohavalikus oli ilmeksimatu. Mõlema päeva enamus põnevushetki kulmineerusid just selle telgi kolme masina ümber! Aga proovime asjadest rääkida nende sündimise järjekorras.
E36 Cupi kvalifikatsioon oli hommiku teine sess. Mitmele varasemale võistlusele sarnaselt mängisid ka nüüd Forssi BMW´d esimest viiulit. Raimo Kulli esimene, Keijo Kaasik teine. Nendele kahele lisaks suutis ainult Krinpus sõita ringiaja alla 1.04. Neljas Pihotalo, viies-kuues Klooren ja Saar. Kuueteistkümnes auto Kersti Langi juhtimisel kaotas ainult 2,5 sekundit ringile, mis teeb klassist tõelise maiuspala masinate võrdsuse näol.
Siis aga hakkas juhtuma! Nimelt leidis tehniline kontroll, et Keijo ja Raimo autode salongi ventilatsioonimootor ei vasta reeglitele. Karistuseks toored 30sekundit ringiajale otsa, mis kukutas mehed loomulikult stardirivi lõppu. Sellega läks stardirivi uueks ja esireast said au startida Kristo ja Peep. Tõele au andes muheles ja hõõrus käsi kokku nii mõnigi pealtvaataja, sest kiirete meeste paigutamine rea lõppu tähendab igas võidusõidus alati palju möödumisi, isegi F1´s. Ja kuna BMW sari on piisavalt võrdne, siis oli selge, et väga kergelt ja valutult need kohad Forssi meestel paranema ei hakka. Kõvasid sõidumehi jäi viimase ja esimese koha vahele piisavalt. Nende mõtetega saigi jäädud Cupi esimest starti ootama.
Rahvast oli kogenud stardisirget ääristavale vallile 325 masinate kihutamist vaatama kõvasti. Õhus oli tunda pinget, sest positsioonid olid tavapärasest piisavalt erinevad ja variandid lõppresultaadiks dünaamilised.
Kui stardirivi oli paigas ja fooris rohelised tuled süttisid, tuiskas 15 masinat kohalt. Sedavõrd paljude masinatega juhtub tihti, et keegi jääb “magama” või varastab. Viimasega sai hakkama üliagaralt kohalt liikunud Kaasik ning 30 trahvisekundit oli kohe tõsiasi. Esirea mehed Krinpus ja Pihotalo tegid aga korraliku stardi, ja kuigi esimest sisekurvi suutis Krinpus hoida siis juba järgmine parem kurv andis trumbid kätte Peebule, kes hiilgavalt olukorra ära kasutas ning liidriks läks. Samuti tegi hea stardi tagant alustanud Kulli, kes tõusis kohe mitu kohta, Kaasik tihedalt kannul. Ja ring ringilt sai näha skeemi, kus Raimo Kulli tegi eessõitva auto möödumiseks kõvasti tööd ning Kaasik tuli kohe järgi nagu nööri otsas! Kõik need möödumised ja möödumiskatsed võtsid aga piisavalt aega, et esikolmik üpris rahulikult teistel eest ära hakkas libisema.
Liidrid ei vääratanud ja ajaloolise esimese võidu võttis Peep Pihotalo pea sekundilise edumaaga Taavi Klooreni ees, kolmanda koha noppis esimeselt positsioonilt startinud Kristo Krinpus. Kohad 7-11 jagati väga tõsise võitluse tulemusena, kus viit masinat lahutas finishijoonel 2.3 sekundit! Marulist sõitu teinud Kulli pidi paari kontakti tõttu spinninuna rahulduma 12.kohaga, seljataha jäi Kaasik ajatrahvi saanuna ning Kersti Lang. Katkestama oli sunnitus Petrolheads.ee oma poiss Henri Kalmist, kellel purunes kiires kurvis õõtshoob ja masin tegi effektse väljasõidu põllule.
Esimene võistlussõit oli pakkunud küllaga emotsiooni nii publikule kui sõitjatele. Vaatama mitmetele kontaktidele jäid ka palju “kaotanud” sõitjad rahulikuks ja tundeküllasemad olid pigem meeste toetajad. Võitjad aga poodiumil olid murevabad, tublit sõitu tunnustati marulise aplausiga! Ja kuigi BMW´le järgnes veel mitu põnevat võidusõitu peamiselt soomlaste osalusel, oli õhtu põhiteemaks Cupi esimene start. Sellist võidusõitu me ju tahamegi! Kindel oli, et teise päeva teine start ei tule mitte lihtsam ning oi kui õigeks see osutus…
Keijo Kaasik
Raimo Kulli
Pühapäev algas kiire pilguga eelmise päeva võistlusprotokolli sest teadupärast pannakse teise sõidu stardirivi paika esimese sõidu kiireima ringi tulemusena. Ja taas oli pikima kõrre tõmmanud Peep, tihedalt kannul Raimo Kulli. Klooren kolmas ja Kaasik neljas. Selline positsioon meeldis Raimo Kullile oluliselt rohkem! Mehe tiimis käidi ringi, punktitabel näpus, ja arvutati palavikuliselt punktivahesid. Enne võistlusi oli tiimil olnud nimelt soov Eesti MV lõppseis panna paika juba enne Riiat, sest teoreetiliselt oli Raimol selleks suurepärane võimalus. Aga nagu oli esimene päev näidanud, ei maksa punktid paberil midagi ja tegelikkus tehakse selgeks kas ringrajal või siis tehnilise kontrolli poolt. Kulli suhtus virtuaalsesse punktitabelisse stoilise rahuga, sest kogenud mehena teab ta täpselt samamoodi, kuidas asjad käivad!
Peebu eelmise päeva supersaavutust mehe näost väga enam välja ei lugenud, tõsines iga minutiga ja eesoleva katsumuse aimdus andsid talle väga keskendunud oleku. Kuigi väidetavalt peamehhaanik Eikki Lill oli ka unes õndsalt naeratanud esimese sõidu triumfi kordust vaadates, arvas temagi et lihtne ei saa olema.
Peep Pihotalo
Kui autod olid soojendusringilt tulnud ja tuuritades rohelisi tulesid ootasid, polnud vist pealtvaatajate hulgas ühtegi rahulikku hinge!
Punased kustu, rohelised põlema ja kohalt nad hüppasid. Silmad jõudsid fikseerida, et esiotsa mehed tegid vägagi konservatiivse stardi, keegi ei tahtnud niisama 30 sekundit valestardi eest ära kinkida. Eriti viletsalt sai liikuma 4. kohalt Kaasik, kes kaotas kohe stardisirgega mitu-mitu kohta. Peale esimest kurvi suruti mees aga sootuks rajalt välja, mis lõppes hirmuäratavana tundunud õhulennuga üle muldvalli! Loomulikult sinna see auto ka jäi aga õnneks tuli mees omal jalal masinast välja ja turvalisuse tagamiseks toodi rajale turvaauto. Kollaste lippude lehvides jätkasid mehed aga hoogsalt möödasõite ning rahval oli nalja nabani. Igatahes oli vahetunud ka liider, kui Raimo Kulli oli möödunud Peep Pihotalost.
video: Raido Ivalo
Turvamasina taga tõmmati rivi taas kokku ja kui masin rivi eest lahkus, näitas meisterlikkust ülesse esimese autona sõitnud Kulli, kes vähemalt näiliselt kasutas osavalt ära Safetycari aeglast tempot ja roheliste lippude lehvides oli saavutanud Peebu eest pea 100m edumaa. Inimesed rajaserval ahhetasid ja ohhetasid, nii filigraanne tundus see!
Tagasirge eelses kurvis aga puksiti valli otsa uustulnuk Ruben Lend, kelle masin sai õhu alla kohtunike vallist hoogu võttes. Pealtvaatajate taluvus pandi taas proovile aga kui tolm langenud oli, paistis vapper kollane lipp mätta otsast. Vist kõik ok?
Korraliku kokkupõrke tegid sõidu ajal ka Raido Ivalo ja Allan Tigane, viimane lihtsalt sõiduolukorras ei pannud Ivalot tähele ja nii need BMW´d ennast nügimas olidki. Tulemuseks loomulikult hunnik mõlkis plekki ja Allani lonkav auto.
Raido Ivalo
Sõiduvõit Raimo Kullile, teine Peep Pihotalo ja kolmas Marek Saar. Või nii me vähemalt arvasime…
Esimese hoobina tuli teade, et Kulli on saanud 30sekundit trahvi. Erinevaid versioone tekkis rahva seas mitu – esimesena valestart, teisena kollaste lippude all möödumine ning kolmandana fakt, et ta kiirendas turvaauto tagant minema liiga vara. See viimane põhjus jäi jõusse ja poodiumi kõrgeimalt astmelt avastas ennast taas Peep Pihotalo, kes sellega oli teinud kuldse duubli! Teine Saar ja kolmas Krinpus. Või nii me vähemalt arvasime…
Raimo Kulli poolt anti sisse protest, mis võistlusprotokolli vaadates ka tema jaoks positiivse otsuse sai. Teiseks sai disklafi kokkupõrke eest Marek Saar, mis tähendas lõplikku järjestust: Kulli, Pihotalo, Krinpus. Lätlane Timaks neljas ja Indrek Nilson viies. Oma poiss Kalmist, tehes väga head sõitu, kenasti kuues.
Kas sellega teise sõidu saaga ka lõppenud on, pole teada. Loodetavasti selliseid paberil lahendatavaid võistlusi tihti ette ei tule, sest emotsioone esikolmiku jaoks uuesti korrata pole võimalik. Fakt on aga see, et E36Cup on päästnud Eesti ringrajaspordi, sest muudes klassides osalejad saab ülesse lugeda kahe käe sõrmedel.
Veel erinevat pildimaterjali (vabandame juba ette, et teisest päevast korralikku kraami pole!)
Kaasiku bemari õõts on nagu baranka!
Diagnoos autole oli karm – väga olulised detailid said viga, ka käigukast ja tagadiffer.
Ruben pääses üpriski õnnelikult, tundub.
Peebu ajalooline karikas, küll põneva marginimega :)
