Plaksutasin käsi nagu väike laps kommipoes. Kuigi alles hiljuti oli halastamatu aeg elukellale uue numbri ette keeranud. Aga oli ju põhjust. Sain lihtsalt teada, et Drift Allstarsi Riia etapp sõidetakse vanas heas rajakonfiguratsioonis.
Selliselt, nagu me seda jumaldame. Selliselt, nagu juhid seda kõige enam austavad. “Balls to the wall” konfis, nimelt. Olen mitmeid kordi varemgi maininud aga mu elu ägedaimad tandemielamused pärinevad sealt. Rintanen vs Egle uks-ukses on sööbinud nii sügavale pehmenevasse mällu, et isegi aeg ei saa ähmastamisega hakkama. Kiire pilk ülesantud pilootidele ja oli hetkega selge, et siit võib midagi tulla. Just neidsamu emotsionaalseid, näpud püsti, “püha-jumal-kui-ukses-ta-on” hüüdeid ja peast haaramisi. Kuid okei, liigume asja juurde.
Saabusime Riiga reedel täpselt paraadiks. Pillid läiksid Riia vanalinna platsil nagu pühademunad. Juhid ja tiimid mitte grammigi vähem. Ma nimelt ei tea, mis nendele drifteritele rohkem meeldib- kas Bikernieki hullumeelne rada või fakt, et paari päeva vältel on need piloodid Riias asfaltijumalad, keda kõik need tuhanded inimesed tingimusteta kummardavad.
Päevased trennid olid möödunud, erinevalt ilmaprognoosist, peaaegu täiesti kuivades oludes ja mehed said enne võistluspäeva rada meenutada ja, kes rohkem – kes vähem, kadunud mune otsida.
Eestlastest oli kohale saabunud neli rauataltsutajat – Martin Vaga, Kristjan Salmre, Jarmo Luht. Mägieestlane Henri Puhmas saabus hiljem ja reedestest trennidest osa ei võtnud, sest arvas samuti, et olud saavad olema märjad. Big mistake. Jarmo seevastu oli läbitud ringidega vägagi rahul, kõik toimis. Jäi üle oodata laupäevast võistlust- 57 masinat ja ainult 32 vaba kohta finaalides… Giljotiin saab karm olema.
Laupäeva hommik varakult rajale, sest suur soov oli trenne ka näha. Kuna mulle oli see käesoleva hooaja esimeseks!!! driftivõistluseks üldse, pidin ennast asjadega kurssi viima.
Kohe oli selge, et Drift Allstarsi rajaversioon on pikk. Tavapärane parklafinish oli varasemate aastate järgi venitatud kaugemale, lõppedes potensiaalse “wallrun” seinaga. Ühesõnaga paras pähkel kõigile!
Ühtlasi sai selgeks, et suursoosikuid jagus! Lätlaseid pole vist mõtet mainidagi, sest kodurada on peas nagu selgem seebivesi.
Õnneks on ka meie poisid sel eepilisel rajal piisavalt ringi uisutanud, seega lootused olid kõrgel. Küll sai kiiresti selgeks, et Martin Vaga turbobemmi vaevavad erinevad probleemid, millest tõsisem põhjagaasil tekkiv fuel-cut. Tulemuseks lootusetuse tunne, sest jõu rakendamine täies mahus võimatu. Riia rajal on aga jõudu tarvis ja pöidlahoidjate taevasse tekkisid esimesed murepilved.
Samuti maadles probleemidega Henri Puhmas, kelle sõit meenutas kohati rohkem ringrajasõitu, mis enamasti lõppesid spinnidega. Põhjus? Mitte-sobiv differ.
Korralikke sõite ja sättimist said teha aga Jarmo Luht ja Kristjan “Sallu” Salmre. Viimase auto tundus silmale küll natuke lahja nõnda kiirele rajale, kuid õnneks ei koosne drift ainult kiirusest.
Kui trennid tehtud, algas sõitjate jaoks see päeva üks magusamaid osasid, nimelt paraad. Ma pole seal rajal hea ilmaga suurvõistlustel veel publikupuudust näinud ja erand polnud seegi kord. Tormilise vastuvõtu said nii kohalikud, kui ka külalised. Tõeline mootorispordi pidu! Iga äge pidu saab siiski ükskord otsa ja oli aeg asuda välja selgitama neid 32’te, kel au pääseda tandemsõitudesse. Sinna, mille pärast kogu see driftitsirkus meid üldse köidabki.
Ütleme nii, et esiotsas üllatusi ei sündinud. Kõik selle spordiala superstaarid garanteerisid omale edasipääsu ellikatesse. 1. Egle 2. Sjödin 3. Deane 4. Fink 5. Blušs. Edasi juba rida poolakaid. Küll aga jäi karmi punase joone alla ka liuatäis tegijaid, kaasaarvatud kolm eestlast.
Sellised kindlapeale tehtud esimesed sõidud kahjuks sellisel võistlusel sellisel tasemel enam edasi ei vii ja kui üks sõit peaks veel ka ebaõnnestuma, ongi tulemuseks karmid käärid. Eriti kripeldama jääb parajalt vastuoluline Jarmo Luha teine sõit, mis loeti nulliks, kuigi hilisemad videokordused räägivad teist keelt.
Martin Vaga võttis sellest jamast autoga, mis võtta andis aga teine sõit, lootuses kindlad punktid saada, oli selgelt liiga vähe. Mõneti parem ongi, sest tõrkuv auto tandemites võib lõppeda sellisel rajal mõlemale sõitjale karmilt.
Henri Puhmase saatus läheb samasse kategooriasse. 50 punkti sellisel võistlusel edasi ei vii ja nii pidigi tiim pakkima minema. Loodetavasti näeme Laitses juba teistsugust käsikirja.
Küll aga jätkas Kristjan Salmre sealt, kus ta Eestis pooleli jäi ehk eduteed. 68 silma ja kvallide 24.koht tõi talle eliminaatoritabeli koha! Salmre on leidnud täiesti värske hingamise uue auto ja korraliku elumuutuse ühisvalemiga ja selle üle saab ainult hea meel olla.
Riia raja tandemid on see kirss tordil, me kõik teame seda. Ühtlasi teame ka seda, et seda torti seal all on parajalt keeruline küpsetada, mis siis lahtiseletatuna tähendab, et kaifi tekitavaid, uks-ukses tandemeid suudavad näidata ainult käputäis juhte. Tavaliselt kuni TOP8’ni on kahte autot kiirel ja raskel rajal isegi keeruline ühte kaadrisse saada ja pean tunnistama, et isiklikult ootan alati parimate emotsioonide nautimiseks võistluse viimaseid sõite.
Teistmoodi ei läinud seegi kord. Ulmesõite suutsid näidata esialgu ainult paar pedaalitallajat, nagu näiteks isiklik lemmik Deane, kelle võitu ma juba laupäeva hommikul uskusin.
Kuna Eesti poisse oli võistlustulle jäänud ainult üks, polnud TOP32’ki väga palju põhjust kaasa kisada. Eriti kui Sallu autol kohe esimeses sõidus Ingus Jekabsonsi jälitades rehv veljelt lahkus. Sellega oli tema pidu läbi, kuigi Kristjan tegi täiesti korraliku teise sõidu ees sõites. Aga rong oli selleks korraks lahkunud.
See tähendas, et edasi sai vaadata peamiselt pikkade vahedega tandemeid, mis küll kohati raja teises pooles, nagu lõõtspill, kokku tiriti aga magusam pool on just see kiire raja algusepool ja seal suutsid vähesed konkurendil ukses istuda. Üks minu jaoks üllatajatest, Sjödin, näitas kohati südikat minekut ja panin ta nime taha tärni- tuleb silma peal hoida!
Hunnik aega hiljem ning ajagraafikust parajalt maasolles, oli jõutud eelpool mainitud võistlusfaasini – TOP8. Ja tandemipaarideks ellikatabeli saatusel said: Karkosik-Egle, Fink-Blušs, Sjödin-Stolarski, Deane-Więcek . Üks kõvem pähkel, kui teine. Täiesti reaalselt tegijad paarid, kus olemas “all-in” poolakad, “saadan-koju-pakkima” Fink, HGK monstrumiga Blušs ja Allstarsi liidrid Deane ja Egle. Tundub liiga hea, et olla tõsi!
Janis Eglite pääseb kodupubliku rõõmuks kõige lihtsamini. Dawid teeb tagasõites offtracki ja katkestab. Lätlasest suursoosik TOP4’jas!
Teine paar ja Luke Fink vs Kristaps Blušs. Lätlane jälitab vingelt, pulss hakkab kerkima, tunnen. Fink suudab eessõites napilt enne finishit ka miskitmoodi rehvi veljelt kaotada, seega tundub mehele “game over”. Kui Kristaps oma 1200Nm toel üpriski lahja mootoriga Fink’i eest teises sõidus eest ära sõidab, on asi täiesti kindel. Edasi lätlane ja Luke võib oma masina nina keerata Laitse suunas.
Fredrik Sjödin ja Bartosz Stolarski paarist ei oska nagu midagi arvata. Olen Budmati tiimi spotteri ja tiimiliikmetega ühes tornis ja nende poolehoid on selge. Nii ongi, vaja on mitut sõitu, et asi selgeks saada. Sjödin annab oma vigadega kindla võidu poolakale ära ja viimane kaks korda kingitud hobuse suhu ei vaata.
Poolakatel võimalus ka teine oma mees, Piotr Więcek, TOP4’ja saada aga selleks tuleb alistada ehk hetke Euroopa tugevaim driftija, James Deane. Siin lähevad meie arvamused tornis poolakatega lahku ja õhus on tunda elektrit!
Esimene run ja Więcek teeb suurepärase jälituse! Mind see ei heiduta, sest jälitus on Deane’i keskmine nimi ja seda ma tahan näha!
Teine start ei õnnestu, ülikiire Więcek kaob kui püssikuul ja James saab kordusstardi. Seda sõitu vaadates tajun esimest korda, et ka Deane on inimene. Polegi ukses, vaid lausa maha jääb! Kuidagi võitleb kogenud iirlane siiski välja päästva OMT ja seal teeb seda, mida me oleme harjunud nägema. Edasi TOP4’ja!
Ja seal me kohtume järgmiste paaridega: Blušs vs Egle! See tähendab ühtlasi, et lätlased saavad kindlalt finaalikoha. Teises paaris seega Deane vs Stolarski.
Egle edu jätkub. Esimene sõit ja Kristaps külvab jälitades rahva kivirahega üle! Offtrack ja sellisel tasemel on see suht mäng läbi. Ja nii ongi, Janis teeb jälitades turvalise sõidu ja sammub finaali.
Teine poolfinaal läheb aga drifti mõttes farsiks ära, sest korraldajate venitamine on õnnestunud ja vihm on kohal. See tähendab parajalt kaootilist uisutamist ja suitsuvaba sõitu. Siingi läheb kõik vana valemi järgi. Poolakas teeb esimeses sõidus raja lõpuosas spinni ja kui Deane teeb korraliku jälituse, on sellega koht finaalis taskus.
Kätte jõuabki kulminatsioon, kahjuks märg selline. 3-4 koha sõidus Blušs sõidab alguses Bartoszil eest ära, kuid raja teises pooles saab poolakas lätlase kätte ja nõnda üle finishi tullaksegi. Teine sõit on hull vaadata, sest Kristaps istub nagu liimitult Stolarski ukses. Lausa nii lähedal, et raja keskosas vaja päästa ja natuke sirgeks lasta. Lisaks eksib Stolarski lõpus spinni näol ja kohtunikelt saabub otsus, et sõidaks veel korra. Aeg luubis libisemine algab uuesti ja Kristapsi jälitus tundub antud oludes super. Vaatame Budmati kaadriga üksteisele otsa ja noogutame üksmeelselt, nende kaasmaalane jääb poodiumilt seekord välja.
Ja see kauaoodatud finaal! Deane vs Egle. Totaalselt epic. Juhtunud mitu-mitu korda. Jätkuvalt on mu raha iirlasel. Loomulikult pole Läti publik minuga nõus. Kuna rada on märg, saame näha totaalselt erinevat märja raja pidamist. Vaatan, suu ammuli, kuidas Deane’i Falken märjal rajal lihtsalt ei toimi. Grippi pole ja Egle sõidab tal lihtsalt eest minema. Mis kuradi rehviga see Janis sõitiski? :D
Teine sõit ja Egle peab stardikiirendusel lihtsalt iirlast järgi ootama, sest viimast on vaja ju kuidagi kopeerima hakata. Lõpuks saab Jameski hoo ülesse aga no Egle teeb antud oludes täiesti segase jälituse, istudes nii rasketes oludes lihtsalt Nissani ukses kinni.
Lahkume poolakatega oma vaateplatvormilt teades, et Egle on Deane’i seljatanud. Rahvas juubeldab.
Suur on (meie) üllatus, kui poodiumjärjekord täiesti teine saab. Esimene James Deane, teine Janis Eglite ja kolmas Bartosz Stolarski. Kristaps jäetakse neljandaks. Wow. Kui teistmoodi see kõik kõrvalt tundus. Hämming vaheldub üllatusega ja vastupidi. See drift on ikka igavesti keeruline spordiala.
