Jep, hüppa driftile. Või on see hüpe driftiks? Igatahes sobib LaitseRallyParki valatult, sest autod, mille juhtidel mune jagub (või vedrustuse käik just ralliautodele iseloomulik pole), saavad seal rattad maast lahti. Tõenäoliselt oli tegu ka senini Eesti suurima osavõtjate arvuga driftivõistlusega, üles oli andnud end lausa 82 võistlejat!
Enamus olid muideks lätlased, kellest vaid kaks PRO klassis osalesid. Ülejäänud jagunesid PRO-Street (või PRO-AM nagu Lätis kombeks öelda) või Street-klassi. Ainukordne võimalus oli ka Maarjamaa meestel streedis sõita tandemeid, kuigi Eesti Karikavõistluste punktid anti juba kätte reedeste kvalifikatsioonitulemuste põhjal.
Lätlaste Degviela (tõlkes tähendab kütust) driftipunt. Umbes nagu Eestis AL driftteam eelnevatel aastatel. Üsna kindel, et kohalikel PRO-Am võistlustel on nemad kvalli ja võistluste poodiumikohti noolimas.
LS2+E46+HGK nina+väga julge välimus=äge! Jānis Sijāts piloteerijaks.
Või Valters Kleinbergs oma kompressoriga üle laetud BMW V8 E36ga. Stiilsed välimused igatahes.
Lõunanaabrid andsid igatahes trennides ja kvallides kõvasti hagu. Parima eestlasena kvalifitseerus Kevin Pesur alles viiendana. Tundub, et varem harjutatud esimese sabaklipiga Laitse on harjumustesse oma jälje jätnud ja esimeses kurvis ninaklipiks ümbersättimine rikkus ka kohalike poiste sõitu.
Igati tervitatav on näha rajal ka muud, peale tavapärasema BMW ja Nissanite koosluse.
Karel Piiroja on näiteks valinud driftivahendiks Audi S4.
Ja Sapun vana Mercedese. Muideks olevat mersul juba tehasest väljudes rohkem pöördenurka, niiet käänmiku modifitseerimine olevat lihtsam, kui näiteks BMWdel.
Kristo Künnapase stiilinäide. Temal oli Pesuriga ka üsna ärev olukord, mehed said omavahel OMT ja teises jälitussõidus tabas Kristo Kevini esiratast. See viis Kevini aga spinnini ja ka andis jälitussõitja tulemuseks kahjuks nulli. Algus oli aga hullumeelne ja juba selle võistluspaari esimeses ringis Kristo poolt tehtud jälitussõit igati sõge.
Eestlaste ootamatuks kangelaseks kerkis aga hoopiski Margus Mangus, kes korduvalt näidanud väga kindlat kätt justnimelt tandemites. Suurhalli juures võistles ta paari-kolme päevaga kokku visatud sõbra autoga, nüüd aga oli rajal juba enda masinaga.
Ta ise ütleb, et tulemus pole üldse oluline, peaasi, et saaks palju sõita. Vahepeal ununeb ka näiteks rehvirõhu mõõtmine. Mees saigi palju tandemeid, lausa finaalini välja, kuhu teel olles alistas kõik oma vastased. Martin Teppori vastu tehtud jälitussõit oli ilmselt senise Eesti Pro-Streedi ajaloo muljetavaldavaim. Kuumaverelisemad lätlased ja isegi mõned eestlased tõusid püsti ning karjusid vaimustusest.
Finaali One More Time!
Ja emotsioon pärast Rainis Mauransi võitmist.
Enamus publikust tuleb aga PRO-klassi nimel kohale.
Henri Puhmas näitas senini suurimat kiirust sellel rajal üldse, sisenedes lausa 121km/h.
Jarmo Luht ei jäänud kaugele maha, tehes seda 119km/h. Saavutades kvallis teise koha, Jako Pino järel ja Mihkel-Norman Tultsi ees.
Üle pika aja tegi taas üllatusesinemise Urmo Täheste, kellele kvallist neljas tulemus.
Tema Dodge Viperiga E34’st on puudust tuntud.
Martin Vaga elu ei olnud lihtne, ühes silindris surveks ümmargune null. See ei takistanud muidugi kvalifitseerumast viiendana ja ka tandemeis Henri Puhmase võitmist. Karl-Sander Lebbini vastu sellest aga ei piisanud.
Kvalifikatsioonivõitja päeva rikkus Randar Kajo, kelle enda õnn siiski järgmises ringis tänu betoonitabamusele üürikeseks jäi. Nüüdseks tundub aga Randari auto juba peaaegu korras olema. Loodetavasti jõuab mees ikkagi sellel hooajal veel rajale.
Lembitu Laidi edasipääsu välistas Kert-Eigo Kulla sõit.
Kulla enda poodiumile pürgimist takistasid Lebbin ja Jarmo Luht. Samas, nüüdseks on Kulla juba tänu Soome etapi teisele kohale Eesti Meistrivõistluste kullamees…tähendab meister.
Väga heas hoos oligi Jarmo, kes alustuseks laenatud autoga Elvijs Ķezist võitis.
Ja siis alistas Rait Lemberi.
Samas pidi järgmiseks tunnistama Kristjan Salmre paremust. Võitis ta aga pronksifinaalis Kullat ja sellega tagas endale viimase poodiumikoha.
Üksjagu draamat pakkus Harold Valdma ja Eduard Vahemetsa TOP16 sõit või pigem selle mittetoimumine. Nimelt kulus Haroldil purunenud tehnika parandamiseks paar minutit kauem, kui lubatud 5minutit.
Möödunud hooaja meister Harold Valdma pole sel hooajal peale Suurhalli juures tehtud megatandemeid enam nii säravalt esineda saanud. Soomes toimunud hooaja finaalvõistlusele minekust üldse loobuti.
Eduard Vahemets tõi oma eesli välja ja sai siiski näidata juba tavapärasemat vormi. Kahjuks kaotas ta järgmises ringis Salmrele.
Kristjan “Sallu” Salmre võistlus möödus üldse keeruliselt. Harva mahub sellist draamat ja eufooriat ühte päeva.
Alustuseks tuli sõita Mihkel-Norman Tultsi vastu. Eessõites kukkus enne hüppele jõudmist aga Sallu tagastange. Võta nüüd kinni, kas Tultsi sõitu see segas või mitte, Mihkel igatahes väga seda välja ei näidanud, tehes korraliku jälituse. Eessõites aga aeglustus järsult hainina ja Salmre rammis kergelt Tultsi. Kohtunikud hindasid olukorra Tultsi kahjuks ja edasi pääseski Sallu. Järgmisena võttis Kristjan poolfinaalis juba Luha skalbi ja tagas selle teoga pääsu finaali. Sellega mees ise kursis polnud, arvates, et läheb hoopis kolmanda-neljanda koha sõitu sõitma ja ega ükski meeskonnakaaslastest teda ei parandanud ka. Oht oli, et juba poodiumieufoorias olev mees lihtsalt üle keeb.
Finaalis tuli kokku paar Kristjan Salmre ja Karl-Sander Lebbin. Lebbin oli terve päeva teinud väga kindlakäelisi sõite ja justnimelt finaalis lagunes see koost. Salmre aga sõitis paremini, võttes oma esimese võidu!
