Sel aastal toimus suursündmus, milleks oli Nürburgringil peetava 24 tunni võidusõidu 40. sünnipäev. Lisaks tavapärasele hullumeelsusele, mida see tõeline roadcourse (ringrada oleks mägedes kulgeva pika ja käänulise maantee kohta veidi vale ehk öelda) pakub olid kohale aetud ka lennuakrobaadid, driftijad, Porsche Cup, Historic’ute võidusõit ja ka British GT.
Jaanipäev, aga Saksamaal ja vale kuunumbri sees. Justnimelt selliselt võiks iseloomustada selle igaaastase ürituse tunnet. Nagu oleks sattunud mõnele jaanipäeval toimuvale rannapeole, kus bändide asemel kiired ja valjud autod ning muusikaks saksa schlager. Kõikjal oli tunda grillilõhna, öö läbi põlesid lõputud lõkked ja rahvas tantsis isepüstitatud ööklubides. Raja äärde oli kogunenud sadu tuhandeid inimesi, parimate kohtade soovijad juba saabunud vähemalt nädala varem. Parem koht oli aga seda väärt – omaenese tellingutest ehitatud vaateplatvormi sai püstitada justnimelt rajale kõige lähemale.
Publiku heaolu ja tegevuse eest toimus pidev hoolitsemine. Pärast reedeseid erinevate klasside võistlussõite ja 24h katsumusele vastumineva TOP40 kvalifikatsiooni algas Nürburgringi GP rajaosa ühes paraboolkurvis driftshow Falkeni meeskonna eestvedamisel.
Kuigi meelelahutuslik, ei keskendu meie seekord üldse driftile ega ka lennushowle.
Meie seltskond saabus siiski maailma ühe tõenäolisemalt raskeimate võistluste hulka kuuluvat 24h sõitu jälgima. See algas laupäeval, kell 16:00, kuid meeskonnad suundusid rajale juba 2 tundi varem.
Autod paigutatud, mehed (ja muidugi ka naised) kohal, võidi hakata ajakirjanikele poseerima. Pildil on meie Palanga lugude jälgijatele ehk tuttav Peter Dumbreck, seekord mitte Spykeris vaid Falkeni Porschega.
Veidi pärast ajakirjanikke hakati jälgima traditsioone. Enne 24h võistlust saab alati publik tulla rajale ning autosid oma käega katsuda. Julgemad saavad võimalusel ka end pildistada võidusõitjate või miks mitte ka pitgirlidega.
Jah, kuskil seal inimeste vahel on võidusõiduautod. Rajale saabus tõenäoliselt kümneid tuhandeid inimesi.
Pidevalt oli avatud ka bokside ala (erinevalt tavalistest VLN võidusõitudest oli seekord pitlane ise kinni), kus sai põnevamat tehnikat lähemalt ning ka lahtivõetult uudistada. Meeskondades on üldiselt 4 sõitjat, kuid see Audide meeskond oli omamoodi. Kui tavaliselt on tippautodega sõitjad elukutselised proffesionaalid, siis seal oli neid ühe auto peale vaid 2, ülejäänud 2 aga amatöörid. Audist oli võimalik osta treeningprogramm, sealsed parimad 4 aga said sõitma Nürburgringi 24h võistlusele. Kiiruse üle kumbki autodest kurta ei saanud.
Kahjuks ükski kolmest McLarenist seekord ei lõpetanud. See sinine (üheks piloodiks Nick Heidfeld) lõpetas kohe eriti õnnetult seinas pärast kokkupõrget aeglasema autoga.
USA raud on sealsetel võidusõitudel harva esindatud. Callaway Corvette (Jan Magnussen, Richard Westbrook ja Tommy Milner) oli end ehtinud Haribo värvidesse. Tegelikkuses on see kuldkarukeste tootja Saksamaal suur võidusõidu toetaja. Rajaümbruses liikus palju ka nende värvides Panamerasid ning üks kuldne Corvettegi. Järgmine kord kummikomme ostes tasub ehk eelistada justnimelt seda marki?
Klassikaline Opel Manta, millel alati antenni küljes lehvimas rebasesaba. Need mehed on viimased paarkümmend aastat jooksutanud erinevaid autosid. Kuni DTMi jäänukiteni (heas mõttes, ühel hetkel olid DTMi jäänukid maailma vahest arenenuimad võistlusautod) välja. Viimastel aastatel on jäädud aga Manta juurde – ja õigustatult. Keegi teine ei saa unistadagi sellisest aplausist ja publikumenust, mida nemad möödudes saavad.
Sealset kiiruste vahe on raske kirjeldada. Tõenäoliselt möödus Aston Martin, numbriga 007, sellest Renault Cliost juba sekundi murdosa hiljem. Mõnikord võib arutleda, kas möödutav üldse enne kiirema järgijõudmist üldse näeb midagi või saab möödumisest aru alles siis, kui teine auto juba järgmise kurvi taha kadunud.
Nordschleife ehk põhjaring on öösiti pime koht. Ainsaks valguseks vaid autode lambid ning hõõguvad summutid ja pidurikettad. Võib vaid ette kujutada kui keeruline on sellistes oludes kiiresti liikuda ja ühtlasi ka pidevalt aeglasematest mööduda. Samas kiireimate sõitjate – Nürburgringi spetsialistide – ringiajad langevad vaid umbes 10 sekundi võrra.
Vahel on valgusallikateks ka maad kraapivad detailid. SLS oli rivis kahtlemata kõige iseloomulikuma häälega, lähimaks sugulaseks mõni teise ilmasõja aegne pommitaja. Ka vastu hommikut magama minnes, peasirgest kilomeetri kaugusel oli aru saada, millal möödus justnimelt see “hullus.” Lähemal olijad tundsid alati ka väikest maavärinat. Auto number 65 oli veel veidi enne lõppu kolmandal kohal ning pidas vihast lahingut Team Manthey Porschega nr 11. Siis aga juhtus kõige hullem – SLSi mootor kuumenes üle ja viskas vedelikud välja. Manthey boksis valitses tõenäoliselt võidurõõm…
Kuigi selleaastane sõit oli ääretult avariidevaene, juhtus teinekord neid siiski nägema. Ka öösiti toimus pidev koristustöö ja rajaremont. Hetkel käib metallist rajapiirete asendamine.
Minu “panus” võidule. Mamerow Racingu Audi, mis hiljem saavutas siiski teise koha. Sellise öise vaatepildi nautimine koos kesvamärjukese ja sõbralike ning lõbusate sakslastega – mis veel saaks parem olla.
Subaru ja Nissan GTR. GTRi puhul oli tegemist sisuliselt standardautoga. Kuid tänud sellele oli ka ainus, mis läbis kurve libisedes ja rehvide kiunudes (ringrajaslikk ei vilise pea kunagi). Saavutades küll kõrge 30. koha, tundus see siiski võistlusautoks veidi vale valik. Auto meeletu kaal andis tunda. Neil on peal 120 liitrine kütusepaak, millest jätkus vaid 7 ringiks ehk umbes 175km. Sama tankimispeatusega vahetati ka rehvid ning iga kolme tunni tagant ka pidurid. Sõitjateks olid Playstation Academy koolitatud ehk mõne aasta taguses GP5 mängu programmis osalenud. Kõige paremale mängurile anti võimalus läbida mitmed alamklasside võidusõidud ning lõpuks osaleda LMP2 (sportprototüüp) klassis LeMansil. Hiljemgi on Lucas Ordonez osalenud erinevates GT klassides ning nüüd siis ka Nürburgringi 24h sõidul. Kuhu küll mängimine need noored mehed viib…
Kõige kurioossem auto rivistuses. Audi A8 W12 mootoriga. Aeglane, aga kestis.
Nürburgring muutub vihmaga ääretult libedaks, kuna asfalti peale ja sisse on hõõrutud niivõrd palju kummi. Rajal eelmisel õhtul jalutadeski oli võimalik sellest aru saada.
Võistluse peafavoriit ehk number 19 Team Schuberti tehaseBMW. Nemad olid püstitatud eesmärki arvesse võttes täielikud ebaõnnestujad. Tiimi autode kohtadeks 7. ja 8.
Lai ampluaa erinevaid autosid, kõik oma ajastust pärit kiired masinad.
Kõige ilusama hääle tiitlile kandideeriv Lexus LFA. Tema möiret on raske kirjeldada, lähimaks on ehk teinekord telekast kuulda oleva F1 heli.
Hübriidferrari, ilma Ferrari nime ja logota ehk James Glickenhaus’i P4/5. Ka see auto võiks kandideerida parimale soundtrackile.
Varem mainitud vihm põhjustas paljude autode koosnemise suures osas vaid teibist ja nipukatest. Porsche number 11 oli veel sõidu lõpuosas pärast 65 katkestamist kolmandal kohal. Kuid siis sai viimasel ringil kütus otsa ja veereti enne liidrit ja 24h täitumist üle finišijoone. Tulemuseks katkestamine. Kolmas koht kingiti Hankook-Team Heico Mercedes-Benz SLSile. Karistuseks sõitis veel finišisirgel Manthey autole sisse ka üks Clio, mille juht tegeles kõrvaliste asjadega – lehvitas oma meeskonnale juubeldades finiši üle…
Sõidu üldvõitja Audi Sport Team Phoenixi R8. Näha on ka juubeldav meeskond, kelle jaoks oli võit sel sõidul esmakordne. Midagi nii ülevat, kui 24 tunni võidusõidu lõpp, jälgimine tunneb väga harva. Kõigile lihtsalt pidi kergendustundega – nüüd on see kõik läbi! – naeratus näole tulema ja stress kaduma.
Poodiumil on näha vaid tõeliselt ja siiralt rõõmsaid mehi.
Kuigi katkestatud, veeti ikkagi tükkidenagi auto Parc Fermesse.
Nürburgring – järgmise korrani!
Seniks külastage aga Martin Variku täispikka galeriid:
Martini galerii
Detailsemad tulemused
