Archive for month: november, 2016

Aasta on möödunud maru kiirelt. Taas on käes aeg, kui Ken Block tervitab meid järjekorras juba viiendal Gymkhana GRiD Finals üritusel. Erinevalt eelmise aasta vihmasest Inglismaast, leidis tänavune üritus aset päikselises ja soojas Kreekas. Vähemalt nii korraldaja, Monster Energy, lootis. Valdavalt näitas kraadiklaas umbes 15 kraadi sooja ning taevas oli enamjaolt pilves. Sellegi poolest päris pussnuge sadama ei hakanud ning sõidud sai kuival rajal lõpule viidud.



Täpsemalt toimus üritus Ateenast umbes 60 km kaugusel ajaloolise Marathonase linna vahetus läheduses, mingit sorti suurel parkimisplatsil. Eelmise aastaga võrreldes oli see plats tunduvalt suurem. Seetõttu oli rohkem ruumi erinevate elementide ümber poognaid teha ning rada üleüldiselt ka tehniliselt lihtsam. Sellegipoolest võttis raja tundmaõppimine mõnel mehel keskmisest kauem aega ning pidev õppimine käis kogu aeg. Isegi Top 16 eliminaatoritesse pääsenud mehed veel eksisid, et kumbalt poolt kaablirulli siis ikka tuleb läheneda. Kõrvalt vaadates tundub lihtne, aga roolis olles ilmselgelt asi nii lilleline pole.




Kuna selline võistluse konfiguratsioon kogub alles vaikselt populaarsust, siis ürituse korraldajad püüavad publiku kohale meelitamiseks tuua võistlustulle erinevaid mootorispordi nimesid. Lisaks kvalifikatsioonidest edasi pääsenutele ja Monsteri drifti meeste, osales seekord võistluses reaalselt ka Ken Block ise. Samuti hulk külalisi rallikrossist: A.Bakkerud, L.Doran, lõunanaabrid R.Nitišs ja M.Neiksans ning poolakas M.Kaczmarski. Kõigi krooniks WRC sarjast enim tuntuim, hetkel kahekordne rallikrossi maailmameister, Petter Solberg. Korraldajate müügitrikk töötas, sest kogu võistlust oli hulka põnevam vaadata, kui seda oli eelmine aasta. Kuigi teiste kvalifitseerunud osalejate suhtes võis see kõik natuke ebaõiglane olla.


Minul oli muidugi ahvivaimustus Solbergist. See mees oli uskumatult kiire. Esimest korda treeningsõiduks rajale tulles oli Solbergi kodutöö tehtud hinde “4” vääriliselt. Ainus eksimus tekkis selle sama kaablirulliga rinda pistes ja selle anname andeks. Aga milline kiirus! Selle võib küll julgelt aastate pikkuse kogemuste arvele kirjutada. Näitamaks mis kaliibriga tegu, siis SIIT saab näha Top 16 sõidu teist poolt, kus peale stardi eksimust võeti ikkagi R.Tahko skalp. Lisaks see Citroën Xsara WRC ning selle hääl. Väidetavalt oli ta sõitnud sellega viimati aasta tagasi ja Kreekasse tulles lükati lihtsalt tolm maha. Originaal WRC autoga võrreldes on sellele pandud suurem turbo ja jõu number seega ca 450hp piiril.




Tähelepanu püüdsid muidugi Monsteri sponsorluse alla kuuluvate sõitjate liikurid. Ma ei tea, mis mul seekord selle prantsuse toodanguga oli aga L.Dorani Citroën DS3 RX nägi samuti uskumatult äge välja. Rääkimata selle häälest, kohalt launchiga minekust ja lihtsalt tossumasinaks olemisest. Lisaks Illyuki S13, üks omamoodi “käunuv” S15 ja muidugi Blocki Fiesta ST. Nurga taga ootas veel üks maasikas, sellise võistluse puhul veidi võõras, kuid ülimalt efektne isend. Endise poistebändi Boyzone liikme Shane Lynchi ahjusoe Audi R8.




Auto sai spetsiaalselt selle võistluse jaoks tehtud ja „just for fun“ ehk lõbu pärast. Okei. Auto sai valmis 2 nädalaga. Paigaldati hüdrokässer, kangem sidur ning käigukast tehti ümber, et auto oleks tagaveoline ja sellele aitab kaasa Quaife differ. Lisaks tehti tagaots puhtaks, lisati massiivne antitiib, stangelisad ja muud jutud ning kõige lõpuks üle kleepimine. Tulemus – minu silmis vägev.





Tegelikult oli boksialal palju teisigi huvitavaid aparaate. Kreeka kohalik esindus oli päris muljetavaldav ja võistlustulle astus mitmeid põnevaid autosid. Üleüldiselt võib natukene paralleeli tõmmata kuulsa Gatebil üritusega. Nagu näiteks Skyline R34 mille aiste vahele pisike Viperi V10, või hoopis AMG V8 mootoriga Mazda RX8? Pilku püüdsid ka Sierra Cosworthid, erineva generatsioon Ford Escortid, meile tuntud BMW E30 ja E36 jne.





Kuigi rahvast üleliia palju polnud ja finaalideks oli umbes 2/3 tribüünidest täitunud, tuleb siiski Kreeka publikut kiita. Kui kohalik mees võistlustules oli, oldi koheselt tribüünidel püsti ja elati väga häälekalt kaasa. Publiku entusiasm ei sündinud ka tühja koha pealt – erinevat showd pakuti täie raha eest. Monsteri sõitjate poolt oli muidugi driftishow. Ma päris hästi ei mõistnud, mis selle funny car stiilis drägsteri demo mõte oli, aga kui rahvale selle hääle kuulamine ja maksimaalselt 50m kiirendust peale läks, siis miks ka mitte. Sarnaselt eelmisele aastale tegid ka bagid demosõite. Selle eest kohale kutsud trikimeister Terry Grant hoidis latti kõrgel. Sõitjad, kes endale fänniarmeed tahavad tekitada, peaksid selle mehe pealt kindlasti õppima.




See, et ta oma Range Roveriga kahel rattal sõitis ja Mitsubishi EVO 6 mootoriga nelikveolise Suzuki Swiftiga meeletult rehvi põletas oli üks asi. Teine aga see, kuidas ta publikuga suhtles, nende keskele jooksis ning poolehoiu võitis, oli märkimisväärne. Lisaks oli ta võistluskombinesooni all peidus Kreeka jalgpalli koondise särk, kus oli selja peal ka tema nimi. Mis te arvate, kas peale seda tuli publikust võimas aplaus?



Autogrammi sessioonil oli järjekord Petter Solbergi ja Ken Blockini veel pikem kui Inglismaal. Ma ise julgeks arvata, et enamus seal järjekorras teisi Monster Energy sõitjaid ei teagi. Autogramme võeti muidugi igalt ühelt ning millele iganes.




Ning siis olid seal ka Monsteri tüdrukud…



Võistluse juurde tulles, siis sel aastal oli laupäeval kvalifikatsioon, kus välja sõidetud aegade põhjal koostati nii RWD kui ka AWD klassis Top 16. Tagaveoklassis oli kvalifikatsiooni võitjaks inglane Adam Elder koguaja 02:05.38, kui järgmine mees oli alles 2 sekundi kaugusel. Nelikveolistes domineeris Petter Solberg ajaga 02:01:28. Kusjuures teisel kohal platseerunud K.Blocki jäi maha vaid 5 sajandikuga! Pühapäeval läks võistlus edasi eliminaatorite süsteemis.




RWD klassis näitasid kohalikud Kreeka sõitjad väga head hoogu. Sellele tõmmati aga pidurit vahetult enne poolfinaale. Edasi said ikkagi Gymkhana GRiD-i vanad kalad, eesotsas varasem kahekordne võitja L.Woodham. Finaalis said kokku sama Woodham ja kvalifikatsiooni võitja Elder. Võitjana väljus kolmandat aastat järjest Woodham ajaga 02:03.76. Teine koht ajaga 02:05.40 ja kolmas samuti inglasele D.Crossile ajaga 02:08.88.



AWD klassis jooksid eliminaatorid oodatud rada pidi. Kõik mitte nii tuntud nimed puksiti vaikselt välja ja poolfinaalides tekkis rallikrossimeeste mõõduvõtt. Esimesena Solberg ja meie lõunanaaber Nitišs. Kusjuures Nitišs parandas võrreldes kvalifikatsiooniga enda aega pea 6 sekundi võrra. Teises paaris olid vastamisi Block ja Doran. Armu ei antud ja Solberg paugutas poolfinaalis ajaks 1:58.89 olles esimene kes sai aja alla 2 minuti. Teises paaris tuli Ken Blockilt eksimus ja finaali pääses Doran ajaga 02:00.93.



Kolmanda koha sõidus oli Block juba liimist lahti, taas eksimused ning poodiumi madalaima astme hõivas lätlane. Citroënide finaalis andis Liam Doran endast kõik mis ta suutis. Kogu nädalavahetuse uskumatut kiirust näidanud Solberg aga ei jätnud võimalustki ja parandas oma aega veel sekundi võrra. Võidu ajaks tuli 01:57.75. Doran teise mehena nii poodiumil, kui ka alla 2 minutilise ajaga 01:59.50.