Tuleb tunnistada, et Lexustega ma pole varem väga palju kokku puutunud, seetõttu ei olnud mingit eelarvamust ega suuri ootusi.
Euroopa ja muu maailma ajakirjandus teadis rääkida, et uue mudeli puhul on tegemist konkurentide jaoks väga tugeva vastasega. Vahe eelmise põlvkonnaga on mäekõrgune, seda eelkõige kvaliteedi ja sõidurõõmu osas.
Põhiülesandeks oli sel päeval teha kümmekond fotot Unelmautole ja seda protsessi näeb rohkem siit:
Kui vaadata välimust, siis peaks mainima, et tavamudeli puhul on see suhteliselt tagasihoidlik – võiks isegi öelda, et igav. Minule kui Lexuse sihtgrupi mõistes nooremale inimesele, pakkus enam huvi just F-sport, ehk väliselt on tegemist juba hoopis teise, agressiivsema autoga. Ja see näeb minu jaoks väga loomulik välja, just selline nagu peab. Aga ei ole IS-F’ilikult näljane elajas, vaid igati väljapeetud, et GS suurusega kere puhul ei hakkaks silma karjuma. Vanem sihtgrupp (40+) aga oli kohalikul Tallinna esmaesitlusel veidi ehmunud, kui seda F-sporti nägi. Eiei, mehed, kõik on korras. Saate oma tavalise GS’i küll.
Kõige enam üllatas siiski salong – kuigi ma sobivat isteasendit kohe leida ei suutnud, siis 70km Paldiski suunas möödus ilma, et ma peaks sellele mõtlema. Istmed see eest puhusid külma kolmes erinevas astmes. Pärast KUMU hoovi sessiooni oli väike jahutus igati asja eest. Väga meeldis multifunktsionaalne rool, see on mõnusalt jäme ja pehme. Eriti see tagumine osa käigukasti labade juures – nahk on täpselt niipalju pingul, et tahaks kohe katsuda.
Salongi nimel on päris mitu lehma oma naha loovutanud, aga tulemus on kaunis. Muidugi minu jaoks oli arusaamatu vajadus teha juhi- ja kaasreisija istmed erineva kujuga, juhi oma kergelt sportliku suunitlusega. Lp. Lexuse disainerid ja insenerid, see lahendus ei ole pildi peal üldse ilus! :P
Keskmine ekraan ja selle menüü ning nupud nõudsid umbes pool Vabaduse puiesteed, et loogikast aru saada ja kiirelt kõikidest menüüdest läbi käia. Minu grandioosne masterplan kuulata paar head pala otse telefonist nurjus. Lexus ühildub aifööniga küll (ühtlasi BT handsfree süsteem – heli on väga hea!), aga mida ei olnud, on mu lemmiklaul. Ei teagi, kas pettuda enda vähestes oskustes või auto ei tunne iTunesi ja selle faile ära. Kiire ajagraafiku tõttu ei tundnud kaasreisija põlvede ees asuvas sahtlis oleva manuali lappamine väga mõistlik. Aga see selleks.
Sõidust paari sõnaga. Istumise all oli GS450h, ehk 213kw V6 automaatkastiga. Esimest korda maanteel kiirendades mõtlesin, et küll on ikka huvitav käiguvahetus. Kiirendus käib sirgjooneliselt ja jõu osas midagi müstiliselt muljetavaldavat ei ole. Lexuse kodulehte sirvides, osutusid mu kahtlustused tõeks – variaator. Oluliselt huvitavam on see ümmargune nupp keskkonsoolis, mis erinevaid sportrežiime sisse lülitab. Paldiskist Tallinna sõites ja nuppe näppides, muutus auto tunnetamine teravamaks. Rool, kast, vedrustus. Kellaplokki tuli Greenpeace-näidiku asemele päris tahhomeeter. Päris BMW M-seeria laadne see sõit muidugi ei olnud, aga vahe siiski oli käega (ja eelkõige tagumikuga) tunnetatav.
Auto gabariitidega pidi harjuma. Kallimatel autodel kipuvad need gabariidid olema alati suuremad, kui tegelikkuses :P Aga veidi harjumist ja tagasiteel, autot salongi pesulasse viies, sai juba tipptunnil Vabakal ja Järvevanal äramahtumiskatseid edukalt sooritada.
Üldiselt meeldis ja kuigi ma ei ole Lexuse sihtgrupp, siis igapäevaselt sõidaks küll. No nii vahelduseks, sest hea on erinevaid autosid proovida. On mugav, on mahukas, on vajadusel üle keskmise kiire. Väljast on veidi suurevõitu, aga paari päevaga harjuks ära?
Teades meie edevaid inimesi ja soovi naabri ees uue autoga uhkustada, usun, et Lexusel on järjekord uksetaga ning peagi on Viru tänava ja Mere puistee läheduses meelelahutusasutuste parklad nendest pungil. Lisaks on sellega lihtsalt väga hea sõita.
Suur aitäh abi eest Taavi, Lauri, Karl ja Nele!
