Just sellele mõtlesin, kui läksin Mustamäe ELKE-sse pisikese auto järgi. Teed olid lägased, kraadike miinust, mingit tatti sadas kraevahele. Õnneks oli ootamas manuaalkastiga nelikveoline turbobensiinikas. Kolme silindri ja ühe piduriga*.


Mis seal siis ikka, tuli kolvile ja veerema, alguses ettevaatlikult, sest noh, noore jaapanlanna sõna tuleb ikka kuulata. Kui preili ütleb, et ära veel kihuta, siis sa ei kihuta. Õnneks lubab ta vajutada ja kruttida kõikidele meestele meeldivaid nupukesi.

Nagu naisterahvastele kohane, on peeglid neile olulised, sellele kaunitarile lausa nii oluline, et salongis olev eksemplar tundub olevat olulisem, kui see, et kas seda neidu taltsutada üritav tegelane teed näeb või mitte. Sest see peegel on SUUR, ja sealt ei näe praktiliselt mitte midagi.

Mäletate:

Sway : Well, it’s time to work…
Memphis : Good brakes… good brakes, too!

Ilmselt rääkisid nad nendest 18 tolliste Enkei velgede taga olevatest:

Sest hoo võtab see neiu ikka väga nobedalt maha, vahepeal lausa nii järsult, et teeb sulle silma. Mõlemat. Korraga. Sel neiul on nii sisu kui vormi.

Kui sa ennast juba tema sülle paika sättinud oled, siis püsib seal väga hästi paigal ja kõik meelelahutuseks vajalik on ilusti käe-jalaulatuses.

Kahekesi on seal piisavalt ruumi, mõne väiksema kotikese saab ka kaasa võtta, kui peaks vajalik olema. Tagaistmele mahub mõni väikelaps, meigikott või näiteks Oscar Pistorius, kui ta oma carbonvidinad pagassi paneb.

Mütsiriiuliks on traatservaga võrk. Noh, et kergem oleks.

Kaalusäästu on tehtud ka kere arvelt, ohtralt alumiiniumi ja Pistoriuse jalgu:

Kurvidega seeeest kokku hoidnud see neiu ei ole, ka enda kaunistamiseks on ta omale julgelt aega võtnud. Uhked kurvid ja GR logod, isegi jäätununa, hakkavad silma kaugelt ja seda iga nurga alt.

Mootor võib küll pisike kolmesilindriline olla, aga õhku tahab ta vägevalt.

Ja need puusad…

Sõit temaga on vägev. Nagu rodeo. Ainult selle vahega, et ta ei viska sind seljast, kui sul mingilgi määral ellujäämisinstinkt olemas on. Ülitäpne käiguvahetus ja erinevalt sinise ovaaliga veidi suuremast mängukannist täiesti töötava siduriga. Juhitavus on kähkusõidureziimis kergelt ülejuhitav ja väga hästi korrigeeritav. Täpselt nagu hästi kätte sobiv kinnas, ta liigutab ennast nii nagu sa tahad. Igapäevaseks kulgemiseks ilmselt liiga jäik, aga see auto pole selleks ka mõeldud. Pakun, et nende autode lapsepõlv saab olemas raske. Oi-oi kui raske, sest sellele on juba pakkumisel erinevaid väikeste pidurite komplekte ja põhjakaitsmeid, et saaks 15″ piigid alla kruvida ja jääradadel ümber evode sõõrikuid keerutada.

Tänud Elke Mustamäe AS-le

* – rooli ja istme vahel olev jupstükk.

Mittepidur Henri sõidukommentaar:
Kuigi praegu enam EVOsid ei toodeta, siis Tarmo väide piikidega ümber evode ringide tegemisest vastab tõele vaid siis, kui evo paigal seisab. Nimelt tundub Yaris liiga mehaaniline ja mitte nii tark. Ka on tal vähem jõudu. Kuid ta on kergem ja tänavanaastuga võib saavutada ka väikese edu. Aga (igapäeva)autona punktist A, punkti B liikumiseks pole neist kumbki. Neil mõlemil võib julgelt kohe raadio kinni panna, sest misiganes muusika kõlab kui läbi katkise plekkpurgi. Kumbagi ei ostetagi mugavaks muusika nautlemiseks, neil on vaid üks eesmärk – kihutada! Ja seda teeb pisikene Yaris GR väga hästi, Monte Carlo muutliku pidamisega asfalti meenutaval teelõigul püsib ta neutraalne ning sisendab juhile enesekindlust. Minule ei avaldunud ei üle-ega alajuhitavust, alajuhitavuse puudumine teeb kohe eriti rõõmsaks. Pidurite seljas elades vilgutab ta küll harjumatult ohutulesid, kuid kui keegi suudakski selja taga püsida, siis sellisest aeglustusest tulebki tuledega märku anda – raskemate autode jaoks võib see osutuda ootamatuks. Kurta võiks ehk vaid istme vähese toe üle pidurdustel. Palju tuli end roolist istmesse suruda.
Paljudele on kolmesilindriline mootor suureks üllatuseks, tegelikult on see aga väga õige samm. Jämedam kolvimõõt või pikem käik nii väikese kubatuuri juures ei vaja kõrgeid pöördeid tehes tast rohkem väände-kui pöördepilli. Ka neljanda-viienda käiguga on võimalik rahulikust sõidust kiirendada, pidamata üht-kaht käiku alla lööma.
Kahjuks on praegusel hetkel Eesti kvoot nendele autodele täis saanud, aga kui tehas otsustab esialgsest välja kuulutatud numbrist rohkem toota, siis loodetavasti õnnestub ka endal selline hankida. Ma kujutan ette, et oma kerge kaalu, suurte pidurite ja veidi väiksema võimsuse tõttu on tegemist väga soodsate rajakuludega autoga.