Stancest – autoüritus, mis sai alguse 2015. aastal ja toimus viimati 2019 aastal. Järgnes koroona ja nüüd nad on tagasi: STANCEST 2024 – Renaissance by LTWS. Suuremalt kui kunagi varem, natuke siiski vana hea ja samas ka omamoodi uues kuues. Nagu ürituse nimi ka ütleb “renaissance” – rennesanss ehk taassünd. Renessanssi kui kultuuriperioodi puhul on või oli iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Kuna see kõik on minu arvates subjektiivne, siis järgneva pildirohke kokkuvõtte osas saabki igaüks ise oma mõtteid mõlgutada.
Stancest kasvas välja Lowliferi autoklubi sünnipäeva tähistamisest, kui järjekorras neljandal pidupäeval toimus see esmakordselt Lennusadamas. Selle kohta võiks meenutuseks siia panna lingi Lowlifer.ee blogist, kuid mida pole on see blogi nagu pole ka enam seda autoklubi. Või oleks õigem öelda, et pole klubi tegevust ja see 2011 aastal alguse saanud stance kultuuri eestvedamine elab asjaosaliste sees endiselt kusagil edasi. Lihtsalt aktiivsus on vahetanud asukohta. Stancesti taassünd tuli aktiivse pesa Lowtown Workshopi (LTWS) eestvedamisel, kelle hooaja lõpu toimetamisest ma ka põgusa ülevaate tegin (vt LINK). Vaevalt, et minu sõnad midagi mõjutasid, kuid ootus millelegi suuremale sai välja hõigatud ning kutid selle ka täitsid. Seda kõike koos Kaspar Orasmäega, kelle käe läbi varasemad Stancest näitused toimusid.
Kui ma ennist ütlesin, et tänavune üritus oli suuremalt kui kunagi varem, siis ma natukene liialdasin. Näitusel olnud autosid olid kokku samaväärselt nelja aasta taguse üritusega. Ent kogu see ülesehitus ja korraldus, asukoht, atmosfäär, need näituse autod kahes saalis ja õues ning kindlasti ka kõik külalised moodustasid kuidagi veel terviklikuma koosluse. Seetõttu tundus see kõik kuidagi suurem ja tugevam. Kui viimati leidis üritus aset Noblessneri vanades laevaremondi angaarides ja ümbruses, siis seekord oli asukohaks Krulli kvartali vana masinatehases, mis oma industriaalse õhkkonnaga tekitasid väga ägeda koosluse. Moodsas keeles venue. Kui tänaseks on Noblessneri hoone asemel uusarendus ja kortermajad püsti pandud, siis loodetavasti see paekivi kompleks jääb püsima ning saab väärika tuleviku.
Üritus oli esmakordselt kahepäevane, mis algas reede õhtul niiöelda meediapäevaga. Tavakodanik õhtul ligi ei pääsenud ja seetõttu oli lahedalt ruumi soovi korral autosid pildistada ja filmida ning neid lähemalt uurida. Aegamisi tiksus järjest näituseautosid juurde, korraldajad sagisid ringi, veeti viimaseid kaableid, paigaldati piirdeaedasid, autoomanikud said nautida taustal tiksuvat muusikat, sööki-jooki, sotsialiseeruimist ning meelelahutusena korraldajatega tehtud intervjuud.
Teine päev ehk pidupäev. Autod olid jagatud enam-vähem kahe hoone vahel. Esimeses hoones oli äratuntavalt crème de la crème valik tehtud. Uksel püüdis pilku koheselt ahjusooja livery saanud Nissan PS13. Edasi jäi pilk püsima kõhu peale lastud süsinikplastist tiibadega mustal Corvette C5-l, täielikult restaureeritud 8.seeria BMW-l ja ülimaitsekalt ehitatud Datsun 240Z. Seal kõrval ma-ei-tea-kui-kaua-selle-omaniku-käes-olnud väga puhta 2.gen VW Golf, Ferrari 360, Porsche 911, VIP-style Lexused ja ringiga tagasi jõudes kirsiks tordil Nissan Skyline R34 GT-R V-Spec. Tase tundus hea, isegi väga hea!
Ma olen enam kui kindel, et mingis teises kontekstis oleks näiteks see Ferrari 360 Modena olnud täielik show hitt. Lausa ainulaadne tegelikult, et Eestis on keegi Ferrarile õhkvedrustuse paigaldanud ja tuck-ima pannud. Ja see nägigi väga efektne välja. Aga konsentratsioon teistest kõrgetasemelistest ehitustest ühtlustab kokkuvõttes seda suppi nii palju. Või siis on viga Instagrammi ajastus, kus me näeme seda kõike nii palju, et enam ei tundugi nii eriline?
R34 all olevad veljed vajavad esiletoomist. Originaal kolmeosalised Nismo LMGT1 velgi toodeti kuni 18 tolliseid. Need konkreetsed seal auto all on aga 19×10.5, ent endiselt kolmeosalised. Ehk siis originaal 18” velg skanneeriti sisse ja piltlikult öeldes suurendati see 19 tolliseks. Sinna peale istutati ka modernne step lip. Need oleks nagu replicad ja samas nagu ei ole ka. Tänaseks saab neid tellida nii 18” kui ka 19”, nii 2- kui ka 3-osalisena ning selliste mõõtude ja värvitoonidega nagu soovite. Rohkem infot SIIT.
Teine hoone oli juba suurem ning autod paigutatud tihedamalt. Kohati lausa nii tihedalt, et ega neid hea pildistada polnud. Seal oli kvaliteeti ja stiilis juba rohkem seinast seina. Kogu näitusel osalemine käis läbi eelregistreerimise, siis sõel oli tiheda silmaga juba terad sõkaldest eraldanud. Autosid paigutati selliselt kuidas need reedel ja laupäeva hommikul peopaika kohale veeresid. Sellest tingituna jäid minu arvates osad päris head liikurid kuidagi varju ja märkamatuks. Seda ka natuke ruumi iseärasuste tõttu. Veidi pimedam nurk ja rohkem posti taga ning kadunud ta oligi. Nii mõnigi auto oleks võinud olla seal niinimetatud esimeses saalis. Või siis hoopis õues tähelepanu püüda.
Mulle kuidagi meeldis see Volvo Amazon seal keskel. Kuidagi värskendav oli seda vanakest seal näha moodsalt ümberehitatuna. Lisaks punasele S90-le esimeses saalis, hoidsid need kaks igatahes Rootsi lippu kõrgel.
Kolmanda väljapanekuna nimetaksin siis seda sisehoovi. Taaskord ports madalaid, mis ühtpidi olid kõigile näha ja otse silme all, kuna ümbritsesid need autod lava. Auhindade kuulutamise hetkel avastasin ma, et üks korraldajate autodest ja muul juhul täielik showstopper Audi 100 C2 seisab kuidagi nukralt seal nurgas. Või läbi aegade ürituste nael Paveli VIP-style Toyota Celsior, millest ma päeva jooksul oma 20 korda mööda jalutasin. Need autod kuidagi kadusid taustale ära. Ma ei oskagi seda selgitada. Võib-olla oli viga lihtsalt minus ja pea laiali olekus.
Vana hea selle ürituse juures on ikkagi see seltskond. Ma arvan, et ma osasid nägusid polnudki viimased 4-5 aastat näinud. Isegi kui vestlus kestis põgusad viis minutit, siis vanu Lowliferi inimesi on ikka alati tore näha. Üleüldiselt kogu see olustik (ehk vibe) oli kuidagi… vibe? Kõlab naljakalt, ma tean. Omavahel arutledes jäime mõtlema, et tegelikult jalutad süvenenult umbes ühe tunniga selle näituseala läbi. Aga siis tulevadki need kõrvaltegevused mängu – hea söök ja jook, jutustamised, vahepeal laval esineja jne. Ürituse üks osa oli ka catwalk, ehk valitud autod ja nende omanikud sai päevajuhi poolt rohkem tähelepanu, publikule tutvustamist ning küsimustele vastamist. Kui millegi üle kurta, siis sellist istumisala oleks võinud natuke rohkem olla. Vanad head õllelauad olid, aga mälestus mõnusast kott-toolidega lebolast oli veel eredalt meeles.
Ürituse teiseks pooleks jõudis kohale ka üks peakorraldajatest Andrei, kes oli vist reaalselt kogu eelnev öö ja ürituse päev ehitanud, et oma valget Toyota Alphardi bussi valmis saada. Kohale ta umbes kella 16 paiku jõudis. Milline ohverdus ja samas milline pühendumus. Tasub ära märkida, et see auto on static ehk staatilise vedrustusega. Sellisena nagu te pildi peal seda näete, täpselt sellisena see auto kohale ka veeres.
Mis õige autonäitus see on, kui auhindu ei jagata, eksole. Seekord oli erinevaid auhindu kokku 6, millest omakorda Top 8 jagunes kaheksa erineva silmapaistva auto vahel. Niisiis, Top 8-le lisaks anti välja publiku lemmik (crowd’s choice), parim custom auto (Diskustom Magazine Choice), parim mootoriruum (best engine by Raketibaas), korraldajate lemmik (show favorite) ja see kõige kõigem The Stancest. Hakkame järgemööda minema.
Top 8, täiesti juhuslikus järjekorras:
– Chevrolet Corvette (C5)
– Lexus LS400
– Porsche 911 CARRERA S (997)
– BMW 3xx (E46)
– Lexus LS400
– VW Scirocco (mk3)
– Audi A4 (B5)
– BMW 323 Compact (E36)
Publiku lemmik – Nissan 240SX Silvia (PS13):
Parim custom auto – BMW 530d (E39) :
Parim mootoriruum – VW Golf GTI 16v (mk2):
Korraldajate lemmik BMW 850CSi (E31):
The Stancest 2024 – Datsun 240Z:
Autode variatsioon oli kokkuvõttes kirev ja tase super. Julgen väita, et Stancesti ajaloo parimaid. Ütlesin seda eelmise hooajal lõpul ja ütlen seda ka nüüd, et meie endi kohalik kvaliteet on ikka väga hea. BMW E36-si oli endiselt palju, kuid tõenäoliselt meie regioonis need ära ei kao ja peab tunnistama, et maitsekalt tehtuna on E36 ikkagi päris stiilne. Kindlasti tõstab taset ka naaberriikide osavõtt selliselt üritusel, samal ajal andes ideid ja motiveerides ka kohalikku kogukonda. Ürituse enda puhul on korraldusliku poole pealt edasiminek märgatav. Tubli töö! Igati meeldejääv ja esteetiline autoüritus.
Nagu ikka, siis minu tagasihoidlik tegemiste ülevaade: @reijosipp
