Või vähemalt viimases kuulsas spioonifilmis veel kuulsamaks saanud auto. Defender!

Ei, see pole enam see vana, mida toodeti 67 aastat järjest. Paar aastat jäi vahet sisse ja nüüd toodetakse seda juba katkematult 2 aastat. See konkreetne on 90, ehk lühike. Number 90 tuleb sellest, et teljevahe on täpselt 2587mm ehk 101,9 tolli. Pikk kere kannab numbrit 110. Miks 110? Arvasite ära, sest teljevahe on 119 tolli. Sellega järgitakse ajaloolist numeratsiooni, kus lühike defekas oli number 90 teljevahega 92,9 tolli ja keskmine on numbriga 110 ja teljevahega 110 tolli ning pikk kere kandis numbrit 127, mis oli teljevahega 127 tolli, aga see muudeti hiljem 130-ks. Kerenumber siis, mitte teljevahe.

Aga alustame kohe disainerite tümitamist – kes kiitis heaks lisavidina, mida uhkes välismaakeelses brozüüris nimetatakse “Signature Graphic.” Selgitus pressiinimeste poolt oli, et see on mingisugune imetabane hõljuv piilar, mis teeb mingit asja paremaks. Mida ta paremaks teeb, seda ma ei leidnud ja neid ma loetleda ei oska. Seega järgnevalt loetlen ma asju, mida see lärakas paremaks ei tee. Alustame kõige ilmselgemast – ilusamaks ta autot ei tee, musta värvi autol ei ole see nii silmatükkiv õnneks.

Teiseks ei paranda ta tagaistujate vaatevälja. Tagareale pääsemine on veel teema omaette, aga siiski, kui sa sinna juba jõudnud oled, siis ilmselt saad mõne minuti jooksul ka teada, kas sa kannatad klaustrofoobia all või mitte.

Ei aita selle vastu ka ajaloolisust rõhutav lennukite laskmiseks mõeldud ava. Mis lennuki? Filmi käisid vaatamas? Väga hea, see ei puutu mitte kuidagi asjasse. Nähtavad poldipead polstrites ja need kitsad katuseaknad on osa nö heritage-st.

Selline laik maapeal ei ole osa heritagest ja ei ole lombivalgusti otseselt, lombivalgustus avatud uksega on õnneks eraldi. See valguslaik on kõige ägedam ja ebavajalikum asi mida ma viimasel ajal näinud olen. Palju ägedam kui mingi s-line või m logo saksa peresedaanide uste all. Tuleme aga tagasi nende juurde, kes peaks mingeid valikuid ja lahendusi heaks kiitma.

Kuulge mehed? See on sada tonni maksev auto! Ma saan aru, et “if it works, it ain’t stupid”, aga peitke see elektriistme keermelatt ära vähemalt. Seda näeb iga tagaistmele ronija. Kui ta sinna ronitud saab. Sest sinna pääsemiseks pead sikutama sangast, et seljatugi ette kallutuks ja siis vajutad istme ettesõitmise nuppu. Just, nuppu, siis ootad, kuni mootorike selle istme mööda põrandasse keevitatud keermelatti ette sõidutab. Ülinauditav tegevus vihmaga.

Õnneks on tagaistmetel soojendus, saad oma märjad riided enamvähem kuivaks mingil ajal. Või siis on sul kaasas USB toitel soojakott, millele saad voolu keskkonsoolist või eesistuja seljatoest ja tänu sellele olemise uuesti mõnusaks. Kui sul klaustrofoobiat ei ole ja eesistuja mingil põhjusel on nõustunud 4 minutit vihma käes seisma, kuni uuesti autosse saab.

Kahes asjas on see auto Fiat 500-ga sarnane – kütusekulu ja pagasiruum. Loominguline sõit maanteel mõlemal ligi 10 liitrit sajale ja pagasiruum mahutab laias laastus 2 lennuki käsipagasi mõõdus seljakotti. Peaaegu oleks nimetanud ka kolmanda sarnasuse, aga kui Fiatil oli tagaistujate seljataga väga praktiline pastakahoidja, siis sellel on mingi übersuurte kinnitustega kardin. Siit kindel võidupunkt Itaaliasse.

Koostekvaliteet on vanale britile kohane. Käe all mõnusad materjalid ja ühtegi lammast kuskile kahe detaili vahele ära kaotada ei saa. Istud juhiistmele ja tunned, et see auto on sõitmiseks ehitatud. Aga see eeldab, et sa oled tutvunud kasutusjuhendiga vähemalt olulistes punktides – kuidas rakenduvad erinevad maastikureziimid ja lukud või mis infot kust leida võiks.

Tegelikult piisab esimesest, ülejäänu on tarbetu tilulilu kui sa asfaldilt maha keerad. Mul keelati kategooriliselt sellega metsa müttama minek, kuna see on maaletooja ainus selline auto Baltikumis. Peale paari vestlust leppisime kokku, et proovime filmisnähtut järgi teha. Või leppisime kokku, et ei proovi? Igatahes, midaiganes ma neile lubasin oli sõitmise ajaks meelest läinud.

Sõitsime rahva silma alt ära, tõstsime auto üles ja läksime proovima, et kumb annab enne järgi, kas julgus või mustrivaba rehv. Üks automüüja on oma maja taha tühermaale väikese testiraja teinud, seal saime tõestuse, et kui ratas korraks ringi lasta, siis ei aita sind isegi kogu see peen tarkus, mis seal masinas peidus. Märg muru ja pori on lihtsalt märg muru ja pori.

Kui aga vähemalt ühel rattal mingisugunegi pidamine olemas oli, siis see defekas edasi ka sõitis. Taga istudes see loksumine ilmselt väga nauditav ei ole. Küll aga kiidaks sovhoosnikud selle auto heaks, kindlasti parem kui Niva või Villis. Vähemalt seni, kui mass oluline pole. Peaaegu 2,5 tonnine tühimass on üsna julm. Eemalt vaadates see ei paista kuidagi välja ka, et auto kogukas olla võiks.

Seda tühimassi arvestades on veelgi imekspandavamad maastikusuutlikus ja kütusekulu. Diiselhübriidmootor veab mõnusalt igast asendist, maastikul on alumise otsa vedu sellise massi juures eriti oluline. Lühike kere teeb nikerdamise maastikul mugavaks, kõrgus aga vajab harjumist, sa küll tead, et külili keeramiseks peab ikka kõvasti julgust olema, aga no näed, ikka võtab jala värisema, et äkki läheb ümber.

Keskkonsoolis nädatakse igasugu tarkust auto asendi ja veojõu jaotuse kohta. Oleks kasutusjuhendit lugenud, siis äkki teaks öelda, et kas seal näitab ka ohtlikke piire kui nendele lähenema hakatakse. Kuigi, kui need juba vilkuma hakkaksid, siis oled sa omadega nagunii juba pekkis ja tasub pigem sellele mõelda, et kui suure omavastutuse sa kaskolepingusse kirjutasid.

Ilmselt enamus defekatest sellist kasutamist kunagi ei saa, et oleks võimalus tunda hirmu ümbermineku ees. Mõni vähe niiskem kruusatee või paari lombiga põlluparkla järjekordsel vabaõhuetendusel mõnes peenes teatritalus jääb paljudele defekatele maastikusõidu kõrghetkedeks. Kahjuks. Tõstad auto üles, saad üle Q7-te ja X5-te vaadata. Trantsiti katusele näed ka. Jabur täiesti.

Mõned tublimad veavad vast käru. Kui selg haige, saab auto tagaotsa kõrgust kas asjade pagasisse pakkimiseks või kärukonksu haakimiseks reguleerida nuppudega. Erinevate tagatulede põlema panek pagasnikus olevast nupust on päris kaval lisa, saad auto taga olles omale lisavalgust ilma teise inimese roolitaha saatmata sättida. Aga mõned näited, milleks see auto veel hea on.

Saad parkida looduskaunites kohtades. Ilmetleda erinevate ajastute ehituskunsti ja maastikuarhitektuuri.

Või parkida suurlinnas autonäitusel madalate autode vahele ühe rattaga äärekivile? Sest noh, sa saad. Nokamütsi hoidmiseks on see auto ka suurepärane. Või sõidad nagu agronoom põllul…

…või nagu vallavanem külast külla…

…või nagu kurjam sõnajalgade vahel?

Igatahes ühte ma ütlen, see on üks väga hea auto sõitmiseks ükskõik kus. Ja sobib suurepäraselt fotograafidele.

Aaaa…üks pilt on veel: