Arhiivile pilku peale visates leidsin viimase One Mile Challenge ülevaate 2016. aastast. Vahepealse aastaga on nii mõndagi muutunud. Ehk on lisandnud meie paadunud fännide kõrvale ka mõni uus lugeja kes pole lõppkiirusvõistlusest midagi kuulnudki? Et antud võistlusformaat saaks kohe üheselt arusaadavaks, tsiteerime ürituse enda kodulehte: „One Mile Challenge on sõiduautodele mõeldud lõppkiirusvõistlus, mille sisuks on saavutada paigaltstardist maksimaalne kiirus 1-miilisel (ca. 1609 m.) distantsil”. Küsimusi on? Väga hea, liigume edasi.

Mis veel muutunud on. Meie viimase reportaaži ajal oli kehtivaks rekordiks 350km/h ja kuulus sõna otseses mõttes Godzillaga (loe: Nissan Skyline R32) sõitvale Aleksandr Ljahhile. Kui mullu suutis ta ise enda tulemust korrata, siis Roul Liidemann ja tema Dodge Viper GTS lükkasid selle piir 12 kiiruspügala võrra kaugemale. Niisiis, hetkel kehtiv Eesti 1miili rekord – 362km/h.


2018 aasta üks ja ainus lõppkiirusvõistlus toimus 11.augustil Haapsalu Kiltsi lennuväljal. Kui üritus ise leidis aset juba 18. aastat järjest, siis neist 11 aastat on toimunud see Kiltsis. Ning tänaseks on juba viies aasta, kui start asub lennuraja lõpus. Aga miks siis ikkagi üks ja ainus?




Seepärast, et kui varasemalt on olnud kevadel üks ning suve lõpul teine mõõduvõtt, siis tänavu tehti asi veidi ekslusiivsemaks ning pedaali sai muretult ilma politseionude sekkumata vastu põrandat vajutada vaid ühe korra. Osalejatest ilmselgelt puudust ei tulnud ning registreerunuid oli 104 kiirusejanulist, neist kohale tulnutest said tulemuse kirja 92 kihutajat.



Ilm oli tänavuse suvele kohaselt vapustavalt hea. Natuke oli isegi jahedam, mis peaks autodele seda enam meeldima. Tuul oli samuti natuke tagant, mis soosis omakorda ehk ka uusi rekordeid. Kui nüüd aus olla, siis ega see maailma kõige vaatemänguliseim võistlus ei ole, mida üksi, kaksi või kogu perega vaatama tulla. Sellegi poolest, kindlasti ka tänu ilusale ilmale ja tänavu ainsale võistlusele, oli publikut tulnud kohale uskumatult palju. Vähemasti mina ei mäletaks, et nii suur tung oleks stardiala piirdeaedade taga olnud. S.t publik ei mahtunudki enam sinna taha ära.


Kõik tingimused olid nagu loodud, et taas ajalugu kirjutada ning üldrekordid purustada. Kohal olid ka kaks peamist rivaali, kes viimased aastad on seda tippmargi omamist omavahel edasi-tagasi veeretanud. Varasemalt mainitud Aleksandr Ljahh ja Roul Liidemann. Autodeks ikka needsamad Skyline ja Viper. Registreerunute seas rohkem nende kiiruste juurde pretendeerijaid ei tundunud olevat. Muidugi neid Audisid, millel registreerimislehele on kirjutatud 230+ hobujõudu, ei saa kunagi alahinnata.






Tsiteerides taas korraldajate kodulehte, siis ürituse eesmärgiks on pakkuda kõigile autoomanikele legaalset ja võimalikult ohutut võimalust oma auto ja iseenda võimete proovilepanekuks. Autosid oli igatahes kõiksugu erinevaid kohale tulnud. Alustades pere diislitest, maasturitest kuni kiirete luukpärade ning superautodeni välja.






Vahepeal tehti rahvale natukene burnouti ka.

Ja veel erinevaid osavõtjaid ja nende liikureid.








Ma nüüd ei oska seisukohta võtta, kas see peeglite kinni klappimine või pööramine mingit tolku annab. Tundub pigem selline Saksa inseneride vastu võitlemine. Seda on läbivalt iga aasta proovitud nagu ka auto kinni teipimist libedama aerodünaamika saavutamise eesmärgil.



300km/h kiirus tundub, et on juba täitsa lapsemänguks muutunud ja neid tulemusi pilluti ikka hoolega. Selle verstaposti said seekord kätte lausa 10 osalejat. Neist mõned Audid, kes oma indeksi lõhki sõitsid ja teises voorus enam osaleda ei saanudki. Kuid üldine tendents kaldus Porschede poolele, kus 6 eelmainitud ületasid maagilise piiri pealtnäha mängleva kergusega.


Diislite klassis seekord midagi väga erakorralist korda ei saadetud. Martin Prual sõitis oma BMW 535d kiiruseks 253km/h. Õrnema soo esindajaid oli seekord päris mitu. Kiireim neist aga Mari-Liis Voit Audi R8 V10-l. Kiiruseks mütsi kergitama panevad 285 km/h.


Niisiis, A-klassi võitis vana hea Nissan Primera, mille roolis Aivar Tsõbin, kiirusega 293 km/h… Nissan Primera!? Korduvalt ulemeliseid kiiruseid näidanud auto paneb endiselt kukalt kratsima. Poodiumi ülejäänud kohtadel tegid puhta vuugi Seat Leon Cuprad uskumatu 276 km/h lõppkiirusega. Teine koht siis Andre Aas ja kolmas põhjanaabrile Mika Soras-le.



B-klassi võit kuulus ühele hunt lambanahas Audi S4-le. Või teab mis lammas see enam on. Toomas Tuuling vormistas klassi võiduks 312 km/h. Teise koha hõivas Andres Altpere Porsche 911.2 GT3-ga ja seda kiirusel 300 km/h. Siinkohal mainin ära, et GT3 on Porschedele kohaselt küll 6-silindrililine, ent GT3 puhul vabalthingava mootoriga. Autotootjad, tehke järgi? Kolmas koht 292km/h, Erik Sei ja veidi vanema Porsche 911 GT3-ga.



Mida aga ei tulnud oli uus rekord. Liidemanni esimene katse oli 293km/h, sealjuures 1 kilomeetri peal oli veel tulemuseks 309 km/h. Mis seal juhtus, ei tea. Kõrvu jäi jutt, et 370km/h kiirusel oli sidur otsad andnud!? Kas keegi kinnitab fakti või lükkab ümber? Igatahes teisele katsele tehniliste viperuste tõttu Viperit enam ei toodud. Ljahhi kimbutas umbes sama saatus. Esimesel katsel 335km/h, kuid miskit oli ikka paigast ära. Teiseks katseks pandi Godzilla puuri ära.


Päevakangelaseks sai aga hoopis see mees sellise autoga. Thomas Padovani ja auto mis on „rohelises põrgus“ rekordi sõitnud ja on ühtlasi kõige kiirem ja võimsaim Porsche 911 üldse – Porsche 911 GT2 RS. No ikka täitsa testosterooni täis pill on see! Enne võistlust arvas omanik ise, et selline 320km/h tulemus oleks reaalne. Esimene katse ja põmm… – 335km/h! Sealjuures ei saa ära unustada, et tegemist on „vaid“ 700 hobujõulise mootoriga.




Teiseks katseks kruviti tagumine tiib ära, mis sellistel kiirustel kindlasti juba pigem takistusena töötab. Tulemuseks aga 300+ kiiruste juures auto vibama tõmbamine, gaasi maha laskmine ja 320 km/h. Samas 1 kilomeetri peal oli kiirus sama mis esimeses voorus ehk 289 km/h.

Seega C-klassi, kui ka absoluutarvestuse võitja, on Thomas Padovani. Teine koht kuulus Ljahhile. Kolmanda koha hõivas taas Porsche, seekord ülelaadimisega 911 sõitev Urmi Reiss, kiiruseks vägagi mehised 329 km/h. Täpsemaid tulemusi saab näha SIIT. Palju õnne kõigile!

Valik suurema resolutsiooniga pilte leiab minu Flickr albumist: >>GALERII<<