Peale pikka vindumist ja igasuguse pasa kraevahele sadamist tuli see kauaoodatud kevad lõpuks.

Draama, intriigid, katastroof! Tegelikult päris nii hull asi ei ole, sest praegu ei loe te delfit. Eesti veljekunni teavad kõik, kellele on vähegi oluline auto esteetiline välimus. Ja kvaliteet.

Just nii võiks iseloomustada seda hetke, kui seisin Inchcape uksel ja vaatasin seda Minit, mille võti mul taskus oli.