Drift on ilus ehk Jump for Drift 2017

Te küsite, et miks Drift ilus on? Erinevatel põhjustel, mida järgnevatel veergudel mainin. Jump for Drift 2017 üritus pakkus pingelisi ja ilusaid hetki kõigile – nii peaatvaatajatele, sõitjatele, kui ka nende sõiduvahenditele.

Kaua tehtud kaunikene, aga siin ta on. Kutsun selle ülevaatega kõiki sel nädalavahetusel toimuvale Drifti Superfinaalide üritusele Kehalas. Uus rada, uued võimalused, uus põnevus! Rohkem infot facebookist.

Iga-aastase “hüppega” drifti ürituse stardilistis võis näha kokku 40 osalejat ProAM klassis ning 8 osalejat PRO klassis. Võiks arvata, et PRO-meestel on osalejate vähesuse tõhtu lihtne ja pealtvaatajatele vähene osalejate arv igav, kuid läks hoopis teisiti. Ütleks, et see oli üks aasta meeldejäävamaid üritusi.

Nagu ikka, näeb driftiürituse hommikul platsil sõitu ootavaid autosid… Ilusaid autosid.

…komponente tiimi mugavuseks…

…ja rajal põnevusest erutunud torbikuid aka liikluskoonuseid. See torbik elas täpselt nii kaua, kui rajale lasti esimene auto. Ma ei tea täpset torbiku-statistikat, kuid mul läks lugemine sassi siis, kui see torbik umbes viiendat korda mõne oma kõbusama sugulasega asendati.

See torbik tähistas esimeses kurvis ProAM klassile sisekurvi seda punkti, kust tuleks võimalikult lähedalt mööduda. Seda mehed ka üritasid. Siin hetk enne ühe visa torbiku surma. Ütlen veel lisaks, et koonuse tabamine ei tähenda automaatselt kvalifikatsioonisõidu ebaõnnestumist – küll aga saab sellise sõidu eest oluliselt vähem punkte. Samuti ei ole okei sõita nö “täiesti puusse”, lubatud on “mõõdukas” tabamine. See sai nii mõnelegi sõitjale saatuslikuks. Pildil Aleksandrs Murajs, Lätist. Murajs sõitis kvalifikatsioonis välja paremuselt teise punktiskoori.

Torbikust veel hiljem. Asja juurde.

Kindlasti nõuab Laitse hüppega rada kindlat meelt, keskendumist ja rasket jalga. ProAM klassis on rajale saanud jälle Henri Kalmist. See hooaeg mõneti tehniliste viperuste käes vaevelnud valge BMW liikus seekord eeskujulikult. Henri sõitis kvalifikatsioonis välja korralikud 72 punkti.

Üle selle sama künka peab sisenema esimesse kurvi. Seda, kuidas auto seal hetkeks “kergeks viskab” ja siis maandudes maadligi tõmbab, näitavad PRO klassi mehed Henri Kivimägi ja Kristjan Klemets. Mehed sõitsid kvalifikatsioonis välja vastavalt 75 ja 72 punkti, tagades Henrile 2. tulemuse ja Krisjtanile 4.

Esimene kurv peale “hüpet” on kiire. Allar Aasmaa stiilinäide.

PRO klassi kvalifikatsiooni võitis Mihkel Norman Tults, kes on see aasta suurepärast hooaega näidanud. Kohtunikud hindasid tema sõitu tervelt 88 punkti vääriliseks.

ProAM kvalifikatsiooni võitis samuti see aasta suurepäraseid tulemusi näidanud Simon Suvemaa, kes EI SÕIDAGI BMW-ga!!! Hea on näha teiste seas ka teistsuguseid masinaid. Simonil õnnestus mu eest pageda rajajulgestaja taha. Järgmine kord saan pihta!

Vahepeal tsekkis driftitüdruk instagrami üle…

…mille peale üritas Birger Kiirend neiu tähelepanu võita.

Kas ta selle ka võitis? Seda näeme hiljem.

Mõned osooniaugud jälle juurde tekitatud, võis sõiduga edasi minna. Birger teenis kvalifikatsioonis küll 69 punkti mis asetas ta tabelis 11. kohale, kuid nagu me teame, siis driftis ei tähenda see veel midagi. See tagas kindlasti edasipääsu tandemvoorudesse.

ProAM tandemites sai meie vana tuttav torbikupere jälle veidi vatti…või õigemini stanget… Ülesanne lugejale: leia järgnevatelt piltidelt üles torbik.

Ennist mainisin kiiret esimest kurvi. Kiiresti saab kurve läbida ka raja teises osas. Pildil Toms Jankovskis, Lätist.

ProAM tandemid pakkusid pinget, põnevust, rehvisuitsu ja muidugi ka plekimõlkimist.

Arti Kannisto auto oli Jump For Drifti ajaks veidi teistsuguse kuue saanud, kui hooaja alguses. Korralikku sõitu näidanud mees pidi seekord küll Marco Premsile alla vanduma, kuid oi, kuidas mulle selle auto välimine ilu meeldib!

ProAM tandemite ajaks oli ka driftitüdrukule tegevust leitud. Juuresoleval pildil lehvitatakse lippu Birger Kiirendile, kes elas läbi üsna mitu one-more-time olukorda, kuid lõpuks sealt edukalt väljus ning tee finaali leidis. 

…ja siin sõbralikud tänuavaldused Birgeri ja Margus Manguse vahel, peale pingelist ja mitmekordset tandemshowd. 

Finaalis kohtusid Kiirend ja Marco Prems.

Kolmanda ja neljanda koha peale katsusid jõudu Suvemaa ja Murajs.

Kui juba ProAM klassis asju juhtus ja rahval põnev oli, siis oodake ja vaadake – PROs pidi kõik vingem olema. Ja mehed seda ka tõestasid.

Esiteks suutsid end tandemitesse kokku sõita tiimikaaskased Kristjan Klemets ja Jarmo Luht. Vormel 1 sõitutes peab tihtipeale esisõitja oma tiimikaaslase ette laskma. Sellist jura driftimehed ei kannata, ning annavad endast kõik, et “vennasel” rehvialune tuliseks ajada. Edasi (ja ühtlasi ka poodiumile üsna lähedale) sai Luht.

Ma jätsin alguses ühest väga olulisest faktist rääkimata. Nimelt oli seekord rajal Opel. Jah, Opel. Päristõsiselt kohe.

Rait Lemberil juhtus teatavasti Suurhallis väike äpradus, mille tõttu tuli loobuda oma tavalisest sõiduvahendist. Õnneks oli ühel tiimi mehaanikul garaazi all küpsemas üks huvitav masin, millele natuke tehnikat ümber visati, et Rait rajale saaks. Mees sai seda autot tookord täiesti esimest korda proovida, ning see oli meeliülendavalt äge! Sellist nostalgiat võiks rajal rohkem liikuda! Anname sellele masinale siin nüüd natukene ruumi:

Rait läks tandemites kokku Kristjan “Sallu” Salmrega. Seekord võitis paraku BMW.

Mihkel Norman Tults “kakles” Urmo Tähestega…

ja Henri Kivimägi läks hagu andma Karl Sander Lebbinile.

Poolfinaalidesse jõudsid Tults ja Luht…

…ning teiselt poolt Kivimägi ja Salmre.

Ma tean, et teil hakkas juba igav. Nüüd on see hetk, kus asi eriti põnevaks kiskus.

Kolmandat ja neljandat kohta läksid välja selgitama Salmre ja Luht. Juhtus aga see, et Sallu autol tundus midagi katki olevat, sest sõit ebaõnnestus. Suunduti boksialasse seda remontima, kus võib auto remontimiseks võtta 5 minutit. Kohe, kui autol käed küljes läheb aeg käima, ning aeg läheb kinni kui auto omal jõul minema liigub. 

Kuna autol oli (minu info kohaselt, võib parandada) katki läinud pooltelg, siis nii see sõit jäigi, ning Jarmo Luht võttis kolmanda koha endale.

Finaalsõidus läksid kokku Mihkel Norman Tults (pilt 1) ja Henri Kivimägi (pilt 2)… Võiks ju arvata, et nüüd saame jälle üht vinget tandemit näha, sest need mehed end juba tagasi ei hoia… Noh, nägime ka…aga…

Nüüd otsustas Henri Kivimägi auto genekarihm mitte koostööd teha, ning Henri kiirustas boksi, kus tiimikaaslased juba ootamas. Põnevust jagus veel viimase sekundini. Kommentaatorid hoidsid rahvast kursist ning oli lootust, et selle paari võistlus võib jätkuda. Paraku ei saanud ka Henri autot korda. Kaks finaalsõitu, neli sõitjat, kaks tervet autot.

Seega olid kõik PRO klassi poodiumikohad selged juba enne autasustamisele kogunemist. Seda ei juhtu driftis just harva, sest poodium avalikustatakse alati alles autasustamisel.

ProAM klassis oli asi veel saladusloori all.

Nüüd tegi suurepärast tööd pullimees ja niisama äge mees kommentaatorihärra Kaspar, kes kuulutas esi- ja teise koha esmalt välja tagurpidi. Kui ta siis järsku meelt muutis, ja õige järjekorra teatas, tähistati seda vastavalt.

ProAM esikolmik: 1. Birger Kiirend, 2. Marco Prems, 3. Simon Suvemaa

PRO klassi rahulik poodium nägi seekord välja selline:

…ehk siis 1. Mihkel Norman Tults, 2. Henri Kivimägi, 3. Jarmo Luht

…ja seekordse driftivõistluse kõige suurem võitja oli…torbik, kes suutis.

Tule kindlasti see nädalavahetus selle aasta viimast driftivõistlust vaatama. Terve nädalavahetus ägedat möllu! Rohkem infot facebookist.

 

2 kommentaari postitusele “Drift on ilus ehk Jump for Drift 2017

  1. Kivikas kirjutas:

    Kivimäel oli see kompressori rihm, mis alla andis ja varurihm oli nagu nimme sel korral maha jäänud. Mõnus lugemine. See torbik tõesti suutis.

  2. Riho Kopso kirjutas:

    Hei,

    Tänud parandamast! :)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>