Midagi tsikligurmaanidele – Tallinn Motor Show 2017

Sellel nädalavahetusel olid cafe racer’id, naked bike’d, superbike’d, enduro’d, Anastassia ja paljud teised kohal Saku Suurhallis, kus toimus MTÜ Mootorratta Föderatsiooni poolt korraldatud rahvusvaheline mootorrataste ja ATV’de mess Tallinn Motor Show 2017, kus oma parima mudelivaliku panid välja suuremad tsiklite, lisavarustuse ning varuosade tootjad. Võin öelda, et silmailu jagus igas võtmes, igale maitsele. Heidamegi nüüd pilgud nädalavahetusse ja kihutame kaherattaliste seltsis külg ees otse läbi Saku Suurhalli. Nagu KTM sloganil oli kirjas, siis ready to race.



Minu kokkupuuted kaherattaliste maailmaga on siiani olnud üsna pinnapealsed. Kogemused ulatuvad pigem lapsepõlve aega, kui korraldati veel legendaarset Pirita Suursõitu ja Motorexi. Näitustel, kus kaherattalised seisavad võidu autodega, olen alati tsiklitest kuidagi kaarega mööda käinud, sest olen end siiani ikkagi pidanud üdini autoinimeseks. Ja mis seal salata, antud teema on minu jaoks suuresti võõras.




Teate ehk isegi seda tunnet, kui viibid võõras seltskonnas, kus räägitakse aatomfüüsikast ja sa ei oska antud teemal kaasa rääkida. Sestap ei ütlegi mulle mõisted nagu cafe racer, naked bike või V-Rod tegelikult suurt midagi. Tõsi, krossitsikli, enduro või superbike tunnen ehk isegi teatava pingutusega ära. Anastassiatki tean nägupidi. Asi ju seegi.



Isegi mulle, kes ma antud alast ja kultuurist väga palju ei tea, tundub, et kõik mootorratastega seonduv on meie riigis teatud mõttes ausees. On meilgi olemas mitmed toimivad erimastaabilised motoklubid, mis oma olemuselt meie autoklubidest sammuvõrra ees. Lisaks kogu maailmas tunnustatud krossi- või motoringrajasõitjad. Igal hooajal leiavad aset kodumaal mõned suuremad ja väiksemad motoüritused.

Kui autode ja tsiklite puhul toimub mudelite pidev moderniseerimine, siis erinevalt autodest tuuakse kaherattaliste mudelivalikusse järjest enam klassikalist disaini. Ning muidugi legendaarsed endurod ja matkarattad, mille evolutsioon läbi aastate välimuses on sarnane G-klassi Mercedes’tele või Lada’dele. Olgu, siinkohal teen ilmselt matkameestele liiga, sest head asja ongi ju väga raske paremaks teha. Suure tõenäosusega on võimalus järgmisel BMW matkarattal näha sisseehitatud GPS’i, kuid Ladal läheb ilmselt sama verstapostini jõudmiseks veel mõned kümned aastad aega.




Küsides, et mis on tänapäeval aegumatu, siis võin öelda, et orava kommid ja Harley Davidson’i mootorrattad. Mõlemad on oma ala absoluutsed tipud. Harley Davidson’i rattaid oli messil küll igasuguseid. Nii selliseid, millega kõlbaks minna ümbermaailma reisile, kui ka rattaid millega kõlbaks põristada Kalamaja kohvikute vahel. Väljapanekust ei puudunud ka vihasema väljanägemisega pillid, mida võiks vabalt ilma häbisse laskumata klubi Tapperi ette parkida. Tõsi, seda kõike küll eeldusel, et mees ratta välja kannab. Oli avalik saladus, et kõikidest nendest välja pandud HD ratastest oli üks stiilsem kui teine.








Millegipärast on ikka ja jälle nii, et kus on kaherattalised, seal on ka ilusad naised. Käivad naised ja tsiklid justkui käsikäes ning erandiks ei olnud ka seekordne motoshow.

Pühapäeva õhtuks ei saanudki lõpuks täpselt aru, kas olid need Ducati bike’d või sama margi promoalal viibivad tüdrukud, mis mu meeli köitsid. Igatahes rataste disain ja väljanägemine on jätkuvalt sama kuri kui väiksena turbonätsudega kaasa saadud kleepsudel. Vaadake nüüd seda tagaratast. Ilus, kas pole?


Suurhalli äärealadel olid oma koha leidnud krossitsiklid sümbioosis vähe väiksemate, legendaarsemate ja vintage pillidega. Näiteks olid seal mudelivaliku poolest üsna igavad Benellid, mis peideti mopeedauto kõrvale. Sealt edasi mere poole liikudes leidis juba vähe erutavamaid pille. Kawasakid, legendaarne Triumph ja Renard Speedshop’ist tulnud kustom rattad. Kui Benellid ja mopeedauto välja jätta, siis nende rataste puhul köitsid mind enim detailid. Olid nendeks siis klassikalised näidikud või restaureeritud sadulad, mida kõlbaks vabalt kombineerida mõne ilusama kleidi või ülikonnaga presidendi vastuvõtule minnes. Minu jaoks oli see disain ja ilu oma parimais võtmes. Tagareas, ATV’de ja ülikaasaegsete kolmerattaliste mootorrataste vahel sai jahutada eelpool kuumaks köetud meeli.




Üks messiala tagumistest nurkadest meenutas ajalooõpikut, sest nägin seal selliseid motikaid, millega kõlbaks kiiremaid ringe teha ümber Sinimägede või Punasel väljakul.

Siinkohal saigi tehtud Suurhallile ring peale. Neile, kelle jaoks tsiklimaailm võõras ja tekkis huvi, siis kindlasti ärge magage maha selle suve suuremaid üritusi. Kuna Rally Estoniat see aasta ei toimu, siis seevastu leiab aset Lange motokeskuses 29.07-30.07 FIM juunioride motokrossi maailmameistrivõistlused, kuhu kindlasti tasub minna omasid toetama.






Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>